Tammsaare muuseumist leiti ehitustööde käigus haruldane tapeet
Kadriorus paiknevast A. H. Tammsaare muuseumist tehti ehitustööde käigus haruldane avastus.Hoone esimesel korrusel leiti seinte avamisel 1870. aastate esinduslik käsitsi trükitud tapeedist seinakujundus. Tõenäoliselt pärineb tapeet maja ehitamise aegadest (maja valmis 1875), kuna tapeet on ruumi esimene viimistluskiht. Kujunduse keerukus ja trükimeetod viitavad ruumi varasemale esindusfunktsioonile, ilmselt võis see olla kasutusel elu- või söögitoana.
Restauraator Kadri Kallaste sõnul on tegemist Eestis ja eelkõige Tallinna kontekstis ainulaadne leiuga.
„Kadrioru leiu puhul on tegemist 19. sajandi lõpu moodsa ja väga eksklusiivse seinakujundusega. Objekti erilisus seisneb selle terviklikkuses ja käsitsi trükitud eksklusiivsete tapeetide kasutuses. Sarnaseid seinakujundusi on näha mitmetel mõisainterjööre kujutavatel arhiivfotodel. Tänaseni on sedalaadi seinakujundusest tavaliselt säilinud vaid üksikud fragmendid. “
Tapeedi teeb eriliseks erinevatest detailidest koosnev kompositsioon. Kujundus jaotab seina mõtteliselt kaheks – seina alumist osa katab klassitsistlikus stiilis lambriid (tahveldist) imiteeriv tapeet ja seina ülemist osa katab bordüüridega raamistatud helehall tapeet. Viimasel on grisaille tehnikas kujutatud õrnu lillekimpusid, mida puhastamata tapeedil on veel raske märgata. Grisaille on maalikunsti tehnika, mille puhul kujutis antakse edasi monokroomselt ehk ühe värvitooni (halli, seepia, valge) eri varjundite abil. Seinal jätab see tehnika mulje nagu tegemist oleks ruumilise reljeefiga. Halli lillekimpudega tapeedi ja range tahvliteks jaotatud lambrii aitab erakordselt hästi esile tuua kontrastne vaarikapunane ühetooniline riba. Ka see on paberist. Saksa keeles tunti selliseid ühetoonilisi tapeete Unitapete nime all.
„Tapeedileid on meie jaoks ääretult põnev ja maja ajalugu avav,“ ütles Tallinna Kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino. „Maja on kultuuriväärtusena tuntud eelkõige seetõttu, et siin elas A. H. Tammsaare, kuid hoone tervikuna on nii arhitektuurselt kui ka kultuurilooliselt äärmiselt hinnaline. See haruldane tapeet kinnitab seda. Teame, et majas on lisaks Tammsaarele elanud lühikest aega ka Johan Pitka ja jõukad laevakaptenid, algusaegadel on alumisel korrusel tegutsenud restoran. Plaanime tapeedinäidist kindlasti oma tulevasel püsinäitusel eksponeerida ning selle kaudu ka maja ajalugu jutustada.“
Tallinna abilinnapea Monika Haukanõmme sõnul on linna ülesanne on ajaloolisi hooneid uuendades hoida alles nende väärtuslikud kihid. „Tammsaare muuseumi rekonstrueerimine näitab hästi, miks põhjalikud uuringud ja hoolikas restaureerimine on selle töö lahutamatu osa,“ lausus Haukanõmm.
A.H.Tammsaare muuseumi täiemahuline rekonstrueerimine algas 2026. aasta kevadel. Remonditud ja uue püsinäitusega muuseum peaks taas uksed avama 2027. aasta sügisel.
Restauraator Kadri Kallaste sõnul on tegemist Eestis ja eelkõige Tallinna kontekstis ainulaadne leiuga.
„Kadrioru leiu puhul on tegemist 19. sajandi lõpu moodsa ja väga eksklusiivse seinakujundusega. Objekti erilisus seisneb selle terviklikkuses ja käsitsi trükitud eksklusiivsete tapeetide kasutuses. Sarnaseid seinakujundusi on näha mitmetel mõisainterjööre kujutavatel arhiivfotodel. Tänaseni on sedalaadi seinakujundusest tavaliselt säilinud vaid üksikud fragmendid. “
Tapeedi teeb eriliseks erinevatest detailidest koosnev kompositsioon. Kujundus jaotab seina mõtteliselt kaheks – seina alumist osa katab klassitsistlikus stiilis lambriid (tahveldist) imiteeriv tapeet ja seina ülemist osa katab bordüüridega raamistatud helehall tapeet. Viimasel on grisaille tehnikas kujutatud õrnu lillekimpusid, mida puhastamata tapeedil on veel raske märgata. Grisaille on maalikunsti tehnika, mille puhul kujutis antakse edasi monokroomselt ehk ühe värvitooni (halli, seepia, valge) eri varjundite abil. Seinal jätab see tehnika mulje nagu tegemist oleks ruumilise reljeefiga. Halli lillekimpudega tapeedi ja range tahvliteks jaotatud lambrii aitab erakordselt hästi esile tuua kontrastne vaarikapunane ühetooniline riba. Ka see on paberist. Saksa keeles tunti selliseid ühetoonilisi tapeete Unitapete nime all.
„Tapeedileid on meie jaoks ääretult põnev ja maja ajalugu avav,“ ütles Tallinna Kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino. „Maja on kultuuriväärtusena tuntud eelkõige seetõttu, et siin elas A. H. Tammsaare, kuid hoone tervikuna on nii arhitektuurselt kui ka kultuurilooliselt äärmiselt hinnaline. See haruldane tapeet kinnitab seda. Teame, et majas on lisaks Tammsaarele elanud lühikest aega ka Johan Pitka ja jõukad laevakaptenid, algusaegadel on alumisel korrusel tegutsenud restoran. Plaanime tapeedinäidist kindlasti oma tulevasel püsinäitusel eksponeerida ning selle kaudu ka maja ajalugu jutustada.“
Tallinna abilinnapea Monika Haukanõmme sõnul on linna ülesanne on ajaloolisi hooneid uuendades hoida alles nende väärtuslikud kihid. „Tammsaare muuseumi rekonstrueerimine näitab hästi, miks põhjalikud uuringud ja hoolikas restaureerimine on selle töö lahutamatu osa,“ lausus Haukanõmm.
A.H.Tammsaare muuseumi täiemahuline rekonstrueerimine algas 2026. aasta kevadel. Remonditud ja uue püsinäitusega muuseum peaks taas uksed avama 2027. aasta sügisel.
