Kastellaanimaja koos kahe kõrvalasuva hoonega kuulub Kadrioru lossi ajaloolisse ansamblisse. Kahekordne puust hoone ehitati kastellaani (lossivaht ja pargi ülevaataja) elamuks aastail 1833 – 1850. Neobarokkstiilis maja klaasitud veranda ja trepikoda on põhiosale lisatud hiljem. Muus osas on hoone säilinud algse ilmega.

Eesti Vabariik otsustas kinkida kirjanik ja diplomaat Eduard Vildele (1865 – 1933) tema 60. sünnipäevaks maja koos rohu- ja aiamaaga.  Pärast pikki otsinguid leiti 1927. aastal hoopis sobiv 6-toaline korter riigile kuuluvas kastellaanimajas. Vildede sisse kolimise ajal oli maja fassaad praeguse roosa asemel hoopis tumepruun. Samuti olid siis maja ees suured puud ja ka puuaiaga ümbritsetud väike lilleaed.

Haridusministeeriumi kulul teostati kapitaalremont ja korter sisustati A. M. Lutheri vabriku mööbliga. Veel sama aasta novembris kolis kirjanik koos naise ja ämmaga uude koju.

Pärast Vilde surma elas samas korteris parkidevalitsejaks hakanud Peeter Päts (Konstantin Pätsi vend).
Majas on säilinud mitmed 19. sajandist pärit siseuksed ja kahhelahjud, samuti väärivad tähelepanu korteri valgustid, ajastutruud tapeedid ja tekstiilid.

Vilde korteris avati muuseum 29. augustil 1946.a.

04.03.1865-26.12.1933

Eduard Vilde jälg eesti kirjanduse- ja kultuuriloos on väga sügav. Kui ta 19. sajandi lõpukümnenditel meie veel hõredale kirjandusmaastikule ilmus, sai temast kiiresti fenomen ja „meie esimene“ pea kõikides žanrites. Meie esimene krimi-, nalja-, reisi- ja romaanikirjanik, samuti teatri- ja kirjanduskriitikale alusepanija. Tal oli oskus algupäraste ülipopulaarsete nalja- ja põnevusjuttudega eesti rahva südamesse pugeda, mistõttu ka tema rolli siinse rahva lugema harjutamisel ei saa alahinnata. 1902 a. ilmunud Eesti esimesest ajaloolisest romaanist „Mahtra sõda“ sai kohe kultusteos ja üks rahvusidentiteedi oluline alustekst. Suures osas rahvamälul ja autentsetel arhiivimaterjalil põhinev romaan on hiljem mõjutanud ka meie ajalookäsitlust. Vilde oli ühtlasi nii menukaim kui ka mõjukaim siinne kirjamees. Rahvas usaldas tema sõnu.

Vilde kõndis kogu aeg omast ajast pisut ees. Vabaabielu pooldav, inim- ja naisteõiguste eest seisev ning ühiskondlikku sallivust ja tolerantsust toonitav Vilde sobinuks 20. sajandi alguse asemel pigem 21. sajandisse. Pole siis ime, et tollase kodumaa vaimne ruum jäi kirjanikule vanamoodsaks ja sumbunuks. Vilde vajas suurlinliku õhku ja arenenud maailma kultuursust. Ta vajas Euroopat! Just peamiselt nendel põhjustel on Vilde pea 20 aastat oma elu eri perioodidel elanudki võõrsil. Selle aja sisse mahtus ka 11 heitlikku ja keerulist pagulas-aastat. Kõik see kogemus vormiski Vildest meie esimese tõelise eurooplase!

Pärast pagulusest naasmist, sukeldus Vilde 1917. aastal siinsesse poliitikasse. Temast sai aktiivne sotsiaaldemokraat ja Tallinna Linnavolikogu liige. See oli aeg, mil iga andekas ja intelligentne inimene pidi panustama kaua unistatud oma riigi ülesehitamisesse. Vilde palgati Eesti Vabariigi diplomaatiliseks esindajaks Saksamaale (1919-1920). „Missioon“ riigi hüvanguks sel pöördelisel ajal tuli enda loomingu ja tervise arvelt. Hiljem poliitikast taandunud Vilde jäi elu lõpuni meieriigi üheks tuntumaks demokraatia mõtte saadikuks. Ta jälgis teraselt siinse ühiskonna arengut ning ikka ja jälle reageeris valupunktide, ülekohtu, väärnähtuste ja kultuurituse peale.

Eduard Vilde suri oma Kadrioru kodus 1933. aasta jõulupühade ajal.

Tallinna Kirjanduskeskuse ja Go Traveli Eduard Vilde reisikirjade võistluse statuut

1.  ÜLDSÄTTED

1.1 Tallinna Kirjanduskeskuse ja Go Traveli Vilde reisikirjade võistluse eesmärk on tähistada E. Vilde 160. juubeliaastat.

1.2 Reisikirjade võistlus kuulutatakse välja 6. jaanuaril 2025 ja võistlustööde esitamise tähtaeg on 6. aprill 2025.

1.3 Reisikirja eesmärk on kirjutada kaasahaaravalt ja heas kirjanduslikus keeles oma reisikogemusest; mõnest konkreetsest juhtumist reisil; elamustest ja läbielamistest mõnel rännul jne.  Reisikirjal peab olema kokkupuude mõne Eduard Vilde poolt külastatud riigi/linnaga; selle vormistamine/sidumine oma reisielamusega on vaba fantaasia voli. Eduard Vilde reisikirjadega saab tutvuda raamatus „Tossutäkuga Euroopasse“ või Eduard Vilde „Kogutud teostes“.

1.4 Reisikirja maksimaalne tähemärkide arv on 10 000 (koos tühikutega).

1.5 Reisikirja konkursil 1. koha saavutanud võistlustöö auhinnaks on 1500 eurot Go Traveli reisiraha.

1.6 Parimad tööd avaldatakse ajakirjas Go Reisiajakiri.

2.  KORRALDUS

2.1 Osalemiseks tuleb esitada võistlustöö kas paberkandjal või e-kirja teel hiljemalt 6. aprilli päeva lõpuks (23.59).

2.2  Paberkandjal esitamisel peab töö olema kahes eksemplaris suletud ümbrikus ning olema esitatud märksõna all. Võistlustöö autori nimi ja kontaktandmed peavad olema lisatud eraldi suletud ümbrikus võistlustööga koos.

2.3  E-kirja teel esitatud võistlustöö tuleb esitada meiliaadressile info@kirjanduskeskus.ee ning olema samuti varustatud märksõnaga, mille all võistleja osaleb. Võistlustöö autori nimi ja kontaktandmed peavad olema leitavad e-kirjale lisatud eraldi manusest.

2.4  Korraldustoimkond esitab kõik märksõnadega varustatud võistlustööd žüriile nii, et võistlustööde autorid oleksid anonüümsed.

2.5  Žüriiliikmete sugulastel või lähedastel isikutel ei ole lubatud konkursil osaleda.

2.6  Võistlevate tööde keel on eesti keel.

3.  ŽÜRII

3.1  Tallinna Kirjanduskeskus ja Go Travel moodustavad žürii, mis koosneb Tallinna Kirjanduskeskuse esindajatest, Go Traveli esindajatest ja kirjanikust. Žürii on 5-liikmeline.

3.2  Konkursi võitja valitakse välja 6. aprilliks esitatud võistlustööde hulgast, mis vastavad statuudi punktide 1.3 ja 1.4 tingimustele.

3.3 Žürii otsus langetatakse häälte lihtenamusega hiljemalt 10. maiks 2025.

2.4  Žürii otsus kuulutatakse välja 15. mail 2025.

2.5  Võitja(te) nimi avalikustatakse Tallinna Kirjanduskeskuse ja Go Traveli kodulehtedel ja sotsiaalmeedias.

Eduard Vilde muuseum
Roheline aas 3
Tallinn 10150
Tel: 6013 181
info@kirjanduskeskus.ee
Grupibroneeringud: mari@kirjanduskeskus.ee

Muuseum on avatud T, N-L 11-17, K 11-18.

Muuseumisse pääseb kesklinnast trammidega 1 ja 3 (Kadrioru peatus) või Pirita suunas sõitvate autobussidega (Poska peatus).
Parkida saab Rohelise aasa tänava ääres. NB! Tasuline kesklinna tsoon.