Kastellaanimaja koos kahe kõrvalasuva hoonega kuulub Kadrioru lossi ajaloolisse ansamblisse. Kahekordne puust hoone ehitati kastellaani (lossivaht ja pargi ülevaataja) elamuks aastail 1833 – 1850. Neobarokkstiilis maja klaasitud veranda ja trepikoda on põhiosale lisatud hiljem. Muus osas on hoone säilinud algse ilmega.

Eesti Vabariik otsustas kinkida kirjanik ja diplomaat Eduard Vildele (1865 – 1933) tema 60. sünnipäevaks maja koos rohu- ja aiamaaga.  Pärast pikki otsinguid leiti 1927. aastal hoopis sobiv 6-toaline korter riigile kuuluvas kastellaanimajas. Vildede sisse kolimise ajal oli maja fassaad praeguse roosa asemel hoopis tumepruun. Samuti olid siis maja ees suured puud ja ka puuaiaga ümbritsetud väike lilleaed.

Haridusministeeriumi kulul teostati kapitaalremont ja korter sisustati A. M. Lutheri vabriku mööbliga. Veel sama aasta novembris kolis kirjanik koos naise ja ämmaga uude koju.

Pärast Vilde surma elas samas korteris parkidevalitsejaks hakanud Peeter Päts (Konstantin Pätsi vend).
Majas on säilinud mitmed 19. sajandist pärit siseuksed ja kahhelahjud, samuti väärivad tähelepanu korteri valgustid, ajastutruud tapeedid ja tekstiilid.

Vilde korteris avati muuseum 29. augustil 1946.a.

04.03.1865-26.12.1933

Eduard Vilde jälg eesti kirjanduse- ja kultuuriloos on väga sügav. Kui ta 19. sajandi lõpukümnenditel meie veel hõredale kirjandusmaastikule ilmus, sai temast kiiresti fenomen ja „meie esimene“ pea kõikides žanrites. Meie esimene krimi-, nalja-, reisi- ja romaanikirjanik, samuti teatri- ja kirjanduskriitikale alusepanija. Tal oli oskus algupäraste ülipopulaarsete nalja- ja põnevusjuttudega eesti rahva südamesse pugeda, mistõttu ka tema rolli siinse rahva lugema harjutamisel ei saa alahinnata. 1902 a. ilmunud Eesti esimesest ajaloolisest romaanist „Mahtra sõda“ sai kohe kultusteos ja üks rahvusidentiteedi oluline alustekst. Suures osas rahvamälul ja autentsetel arhiivimaterjalil põhinev romaan on hiljem mõjutanud ka meie ajalookäsitlust. Vilde oli ühtlasi nii menukaim kui ka mõjukaim siinne kirjamees. Rahvas usaldas tema sõnu.

Vilde kõndis kogu aeg omast ajast pisut ees. Vabaabielu pooldav, inim- ja naisteõiguste eest seisev ning ühiskondlikku sallivust ja tolerantsust toonitav Vilde sobinuks 20. sajandi alguse asemel pigem 21. sajandisse. Pole siis ime, et tollase kodumaa vaimne ruum jäi kirjanikule vanamoodsaks ja sumbunuks. Vilde vajas suurlinliku õhku ja arenenud maailma kultuursust. Ta vajas Euroopat! Just peamiselt nendel põhjustel on Vilde pea 20 aastat oma elu eri perioodidel elanudki võõrsil. Selle aja sisse mahtus ka 11 heitlikku ja keerulist pagulas-aastat. Kõik see kogemus vormiski Vildest meie esimese tõelise eurooplase!

Pärast pagulusest naasmist, sukeldus Vilde 1917. aastal siinsesse poliitikasse. Temast sai aktiivne sotsiaaldemokraat ja Tallinna Linnavolikogu liige. See oli aeg, mil iga andekas ja intelligentne inimene pidi panustama kaua unistatud oma riigi ülesehitamisesse. Vilde palgati Eesti Vabariigi diplomaatiliseks esindajaks Saksamaale (1919-1920). „Missioon“ riigi hüvanguks sel pöördelisel ajal tuli enda loomingu ja tervise arvelt. Hiljem poliitikast taandunud Vilde jäi elu lõpuni meieriigi üheks tuntumaks demokraatia mõtte saadikuks. Ta jälgis teraselt siinse ühiskonna arengut ning ikka ja jälle reageeris valupunktide, ülekohtu, väärnähtuste ja kultuurituse peale.

Eduard Vilde suri oma Kadrioru kodus 1933. aasta jõulupühade ajal.

Rändnäituse “Hipster Vilde” raames on valminud veebilehekülg “Vilde kokaraamat”.  Eduard Vilde hoolis väga enda tervisest ning temast sai elu lõpus taimetoitlane. Just seetõttu võib kokaraamatust leida üksnes taimseid hõrgutisi. Maitsvate toiduretseptide autor on Janar Soo, kusjuures koostisosad on valitud ajastutruult tolleaegset toorainet silmas pidades. Nüüd on võimalus Vilde-ajastusse kõigi meeltega sisse elada!

Näitust “Hipster Vilde” saab ka enda koolimajja tellida! Näitus võtab miniatuurses kohvriformaadis kokku ekspositsiooni tähtsaimad teemad: Vilde looming, pagulusaastad, tema reisid, tervis ja muu.

Vaata kokaraamatu kodulehte.

Eduard Vilde muuseum
Roheline aas 3
Tallinn 10150
Tel: 6013 181
info@kirjanduskeskus.ee
Grupibroneeringud: mari@kirjanduskeskus.ee

Muuseum on avatud T, N-L 11-17, K 11-18.

Muuseumisse pääseb kesklinnast trammidega 1 ja 3 (Kadrioru peatus) või Pirita suunas sõitvate autobussidega (Poska peatus).
Parkida saab Rohelise aasa tänava ääres. NB! Tasuline kesklinna tsoon.