Festivali avalöök: „Tõde ja õigus“ 100.
Riho Undi lavastus 100-aastaste Andrese ja Pearuga ning Reigo Ahvenaga trummidel.
Riho Undi lavastus 100-aastaste Andrese ja Pearuga ning Reigo Ahvenaga trummidel.
Saadet juhib Reet Weidebaum.
Autoriga vestleb Jaan Tootsen.
See raamat ei ole ainult näidendikogumik, vaid otsib ja ka leiab vastuseid mõnelegi meid tänases elus painavale küsimusele. Toomas Kalliga vestlevad Sirje Endre ja Ivar Tröner.
Link raamatu tutvustusele
Vestlust juhib Tõnis Vilu.
Marie Edala arutlus A. Kalmuse romaani „Juudas“ ainetel.
Ajakirjas Edasi ilmunud kolumnides saame elada kaasa tema käikudele ja mõtetele 12 kuu jooksul.
See ei ole tavaline ajalooraamat. 632-leheküljelise kogumiku kaante vahel on Vabadussõjas 4. Eesti Rahvaväe polgus võidelnud 26 mehe omakäeliselt kirja pandud mälestused.
Raamat ilmus Eesti iseseisvuse taastamise 35. aastapäevaks.
Koostaja Aimar Kuldverega vestleb Sirje Endre.
Link raamatu tutvustusele
Ajalooline romaan viib aega 108–105 eKr, mil Rooma vabariik oli murdepunkti lävel. Noored mehed – idealistlik maa-aadlik Quintus Sertorius, vaesunud patriits Lucius Cornelius Sulla ja andekas väejuht Gaius Marius –, kõik nad kujundavad tulevikku, mis viib vabariigi lagunemiseni. Lugeja saab osa võimujanust, korruptsioonist, sõjaväe argipäevast jpm. Leitakse ja ka kaotatakse antiikmaailma üks suurimaid aardeid – Tolosa kuld. Teos kulmineerub Arausio lahinguga.
Rooma vabariigi lagunemisaegadesse viivast romaanist vestlevad Raul Siniallik ja Postimehe toimetaja, ajaloomagister Andres Herkel. Link raamatu tutvustusele
Saadet juhib Reet Weidebaum.
Vestlevad Saara Lotta Linno, Rebekka Lotman ja Anna Verschik, oma luulet loeb Liisa Mudist.
Kõnelevad Siiri Kvell ja Reelika Räim Tammsaare muuseumist Vargamäelt. Tänavu möödub 100 aastat A. H. Tammsaare romaani „Tõde ja õigus“ ilmumisest. Pärast raamatu avaldamist hakkas kirjaniku sünnitalu külastama arvukalt lugejaid, kes soovisid romaani tegevuspaika oma silmaga näha. Kümme aastat hiljem püstitas Albu kogukond Tammsaarele ausamba, mille avamisele kogunes 2000 inimest, kuid kuhu kirjanik ise ei jõudnud. Sellest ajast on kohalik kogukond koos muuseumiga hoidnud Vargamäe pärandit elava ja tähenduslikuna. Arutame, kui palju on romaan piirkonnas elavaid inimesi mõjutanud ja kujundanud.
Vaneminspektor Samuel Pardist saab ootamatult kaitsepolitsei salaagent, kel tuleb lahti harutada Eesti Vabariigi suurim müsteerium. Kas meie e-valimisi tõepoolest võltsitakse? Vastutusrikkal missioonil imbub Samuel kodumaise poliitika telgitagustesse, kus ta kohtub värvikate tegelastega ning satub uskumatutesse seiklustesse. Kas tal õnnestub jõuda suure saladuse jälile? Kuidas Eestis poliitikat tegelikult aetakse? Kõik see saab selgeks Olav Osolini romaanis „Part lendab poliitikasse”.
Olav Osoliniga vestleb politoloog ja Delfi arvamustoimetuse juhataja Erik Moora. Link raamatu tutvustusele
Saadet juhib Maarja Vaino.
Autoriga vestleb ja raamatukatkendeid esitab Tõnu Oja.
Autoriga vestleb Maia Tammjärv.
Toomas Haug vestleb juubilariga teemal „Kirjandusloost ja elutarkusest“. Kõlab luuleteos „Georg Mülleri passioon. Intermeedium“.
Valmistame soovijatele punktkirjas nimekaardi, tutvustame heliraamatuid ja nende kuulamisseadet Daisypleier. Punktkirjas kirjutamise ning puute- ja punktkirjas raamatutega tutvumine.
Raamat pakub hingehoidlikku tuge, julgustust ja arutleb selle üle, kuidas leida lootust ja usaldust maailmas, kus kahtlused kipuvad domineerima.
Kirjanikuga vestleb Heli Allik.
Kultusteos ühendab ainulaadsel moel aimekirjanduse ja rahvapärimuse, põimides tervikuks ornitoloogia ja eesti linnupärimuse ning pakub haaravat sissevaadet meie esivanemate loodustajusse. Raamatut ilmestavad legendaarse eesti graafiku Evi Tihemetsa rikkalikud illustratsioonid. Uus trükk on välja antud Koolibri 35. sünnipäeva puhul.
Vestlevad eesti filoloog, kultuuriloolane, kirjanik ja folklorist Marju Kõivupuu ja eesti ornitoloog ja käitumisökoloog Marko Mägi. Saadet juhib Maarja Vaino. Link raamatu tutvustusele
„Telesaade ei saa valmis. See läheb eetrisse. Alati,“ kirjutab režissöör Elo Selirand, kasutades Mati Talviku sõnu. Matit sundis ta ühe saate käigus üle Narva jõe ujuma, aga huvitaval kombel oli saatejuht sellega nõus.
Elo on teinud režissöörina tuhandeid tunde otseülekandeid ja salvestanud laste-, teatri-, lavastuslikke saateid. Autorile omase huumoriga kirjeldab ta olukordi ja räägib inimestest, kes on ekraanil, ja neist, kes jäävad kaadri taha.
Raamatust ja televisioonist räägivad kaks sõpra Margus Saar ja Elo Selirand. Link raamatu tutvustusele
Tänavu täitus 140 aastat Lydia Koidula lahkumisest. Abielust Eduard Michelsoniga sündis neli last, kuid täiskasvanuikka jõudsid vaid kaks tütart. Kuidas kujunes Koidula tütarde Hedvigi ja Anna elukäik, milline oli nende side Eestiga ning kas nende kaudu jätkus ka Koidula vereliin? Kõnelevad Rivo Kaljuvee ja Elmar Trink.
Kas kehtestada kirjandustunnis tehisarule nulltolerants? Vestlevad Kirsi Rannaste (Viimsi gümnaasium), Anu Kell (Gustav Adolfi gümnaasium ja Tallinna reaalkool) ning Jürgen Rooste (Tabasalu gümnaasium). Vestlust juhib Õpetajate Lehe peatoimetaja Kristi Helme.
Autoriga vestleb Kaarel B. Väljamäe.
Romaan eestivene kirjanduse kummalisest siseelust, selle skandaalidest ja vastastikusest vihast. Teost võib nimetada intellektuaalseks kriminaalromaaniks, kuna tegemist on „uurimisega“, mis peab välja selgitama, kes peitub palju kõmu tekitava pseudonüümi Astrov taga. Uurimist viivad läbi asjatundjad – omaaegsed pedagoogikaülikooli filoloogia kateedri tudengid. Peaaegu kõikide tegelaste taga peituvad reaalsed inimesed, kellest nii mõnigi on Eesti kultuuri tuntud tegelane. Saab naerda, saab saladusi teada ja keegi ei jää rumalamaks.
F. I. Filomonoviga vestleb Juku-Kalle Raid. Link raamatu tutvustusele
Osalevad Edasi kaasautorid Tõnu Õnnepalu, Lilli Luuk ja Justin Petrone.
Autoriga vestleb raamatu toimetaja Triinu Tamm.
Kõnelevad Merit Karise (Aavikute majamuuseum) ja Päivi Kuusela (Helsingi ülikool). Kõige südamelähedasemad võõrkeeled keeleuuendaja Johannes Aavikule olid prantsuse ja soome keel: esimesest laenas ja kohandas ta eesti keelde kümneid sõnu (nt embama, lüüme) ja teisest sadu sõnu (nt kiindumus, kogemus, üllatus). Aavikute majamuuseum vestleb me keeleuuendaja võõrkeelte armastusest ning kuulutab välja „Aaviku avantüüri“, millega eesti keel tasub soome ja prantsuse keelele laenud kummagi keele kaunima kõla, ilu, paindlikkuse ja rikkuse nimel.
Vestlusring kirjandusklassika dramatiseerimisest. Osalevad Mirko Rajas, Taavi Tõnisson ja Elss Raidmets. Vestlusringi juhib Siret Campbell.
Romaan eestivene kirjanduse kummalisest siseelust, selle skandaalidest ja vastastikusest vihast. Teost võib nimetada intellektuaalseks kriminaalromaaniks, kuna tegemist on „uurimisega“, mis peab välja selgitama, kes peitub palju kõmu tekitava pseudonüümi Astrov taga. Uurimist viivad läbi asjatundjad – omaaegsed pedagoogikaülikooli filoloogiakateedri tudengid. Peaaegu kõikide tegelaste taga peituvad reaalsed inimesed, kellest nii mõnigi on Eesti kultuuri tuntud tegelane. Saab naerda, saab saladusi teada ja keegi ei jää rumalamaks.
F. I. Filomonoviga vestleb Juku-Kalle Raid. Link raamatu tutvustusele
Mudilastundi on oodatud pere kõige pisemad, 2-4 aastased põngerjad, et koos raamatulugu kuulata, mängida ja meisterdada.
Lugusid jutustavad Noorsooteatri näitlejad Alice Siil ja Anti Kobin, musitseerib Rudolf Paul Korp.
Mis juhtub, kui memme ja taadu kodus elab luukere? Milliseid lugusid jutustasid vanavanemad? Kuidas õpib tähti Mõmmi? Lahendame põnevaid ülesandeid, leiame raamatutest vastuseid huvitavatele küsimustele, joonistame ja värvime. Rahvusarhiiv pakub võimalust meisterdada Tammsaare „Tõest ja õigusest“ ning Vilde „Mäeküla piimamehest“ inspireeritud postkaarte.
Ettekandeid loomadest.
Millal saab asju liiga palju ja mida siis teha?
Mängime ja nuputame lugemisprogrammi „Suvi raamatuga“ populaarsemate luuleülesannetega.
Õpetusi jagavad Alvar Jaakson ja Marju Kõivupuu.
Jutustame erinevaid eesti rahvajutte ja meisterdame.
Saame teada, kuidas metsaelanikud vastlapäeval liugu lasevad, volbriööl nõidu peletavad või jõuluõhtul kinke jagavad.
Pane proovile oma jutustamisoskus!
Lugusid jutustavad Noorsooteatri näitlejad Eliis-Maria Koit ja Taavi Tõnisson, musitseerivad Vivi Maar ja Karl Sakrits.
Nad toovad endaga kaasa laulud ja mängud!
Rännakul saab kõrvaklappidest kuulata kirjaniku luulet ja meenutusi.
