Anu Raudsepa avalik loeng “Eesti kirjandus Teise maailmasõja järel Idas represseeritute ja Läänes sõjapõgenike lugemislaual vaimse vastupanu toetajana”
Vabariigi aastapäevale läheme vastu Anu Raudsepa loenguga “Eesti kirjandus Teise maailmasõja järel Idas represseeritute ja Läänes sõjapõgenike lugemislaual vaimse vastupanu toetajana”.
20. veebruaril kell 17 Tammsaare muuseumis. Olete oodatud!
Ettekandele järgneb vestlus Maarja Vainoga.
Ettekandele järgneb vestlus Maarja Vainoga.
Ettekande tutvustus:
Kirjanduse tähtsust eluteel on teadvustatud eriti ajaloo keerulisel, võimu poolt rangelt kontrollitud ajal. Nõukogude võimu poolt küüditatud või vangistatud ja Nõukogude võimu eest vabasse maailma põgenenud eestlaste kirjavahetused Eestisse jäänud kaasmaalastega võimaldavad uurida eesti kirjasõna mõju ja tähendust võõrsil.
Tartu eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kusta Mannermaa (1888-1959) oli üks neist, kes saatis alates 1946. aastast Eestist raamatuid sõpradele ja sugulastele Itta ja Läände. Ta ütles: „Hea raamat on hea sõber, ta julgustab ja vaimustab, äratab häid mõtteid ja annab lootust. Ja tõesti head raamatut võib tüki aja pärast jälle lugeda.“ Ettekandes keskendutakse kahele põhiküsimusele: 1) Eesti kirjandus Idas eestlaste lugemislaual meelahutusena; 2) Eesti kirjandus Idas ja Läänes meelelahutusena ja identiteedi hoidjana.
Tartu eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kusta Mannermaa (1888-1959) oli üks neist, kes saatis alates 1946. aastast Eestist raamatuid sõpradele ja sugulastele Itta ja Läände. Ta ütles: „Hea raamat on hea sõber, ta julgustab ja vaimustab, äratab häid mõtteid ja annab lootust. Ja tõesti head raamatut võib tüki aja pärast jälle lugeda.“ Ettekandes keskendutakse kahele põhiküsimusele: 1) Eesti kirjandus Idas eestlaste lugemislaual meelahutusena; 2) Eesti kirjandus Idas ja Läänes meelelahutusena ja identiteedi hoidjana.
Üritus facebookis
