Näitus “Uno Roosvalti rännud”

2. mail kell 17 avatakse Tallinna Kirjanduskeskuse Eduard Vilde muuseumi Kastellaanimaja galeriis Uno Roosvalti näitus „Uno Roosvalti rännud”. 

Uno Roosvalt on 1990.-2010. aastatel palju rännanud ning need rännud on andnud ainet rohketele maalidele ja joonistustele, millest on tehtud kümneid näitusi Eesti eri paigus ja Soomeski. Ta on maalinud-joonistanud Hollandi, Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania motiive, ent südamelähedasem on talle olnud Põhjamaade loodus. Suured joonistussarjad on sündinud Soomes, Gotlandi saarel, Iirimaal ja Islandil. Islandi looduse võimsust hoovab ka tema maalidest. Norras on ta tunnetanud  ülemöödunud sajandivahetuse suure maalija, inimese eluinstinkti jõulise väljendaja Edvard Munchi  loomingu lahutamatust fjordidemaa loodusest. Ta on põiminud oma Norra maastikesse motiive Munchi teostest „Haige laps“, „Elu tants“, „Tütarlapsed sillal“. Reisielamused on värskendanud Uno Roosvalti loomelaadi, mida võib iseloomustada kui tugeva ekspressionistliku kallakuga realismi. Ta pöördub sageli kollaažiliku kompositsiooniprintsiibi poole – mitte moe pärast, vaid selleks, et avardada motiivi mõttelist sisu. Kui ta suurde mägimaastikku „Põhja-Norra“ (2011) lülitab otsekui omaette pildina tüüpilise murukatusega norra talumaja, siis tahab ta sellega ütelda, et inimesed on kodunenud selles  karmis karges looduses, osanud endale luua õdusad eluasemed.

Pärast rännakuid võõrsil on  hea naasta koduste asjade juurde. Õpingute ajal, 1960-ndatel kiindus Uno Roosvalt Kihnu saarde, selle inimestesse, olustikku, loodusesse. Kihnu on olnud suur jätkuv peatükk tema loomingus. Tema mitmete maalide ning joonistuste objekt, õieti peategelane on Kihnu lappaja-paat. Tänavugi maalis kunstnik selle taas kord, võideldes halveneva nägemisega. Armastus võidab kõik – maal „Tagasi Kihnu“ õnnestus suurepäraselt. Loomistung trotsib raskusi, pealegi on Uno Roosvalt neid kunstnikke, kes iga näitust tehes tunneb kohustust näidata uudisloomingut. Ja  mõjubki uudselt rida mullu valminud, vahetus ja sugestiivses laadis joonistusi, milles segunevad meenutused reaalsest elust, mõtisklused ja visioonid.

Tutvustava teksti koostas Mai Levin.

Näitus jääb avatuks kuni 22. juuni 2024, T-L 11-17, K 11-18.