Eduard Vilde 160 toob kirjandusliku kohtuprotsessi ja mitmeid kirjutamisvõistlusi
Teisipäeval, 4. märtsil möödub 160 aastat kirjaniku ja seltskonnategelase Eduard Vilde sünnist.
“Ütleme kirjaniku ja seltskonnategelase, sest Eduard Vilde oli omal ajal pidevalt tähelepanu all – küll oma noorpõlve pööraste tegude, küll teravate sõnavõttude tõttu,” selgitas Tallinna Kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino. “Kuid ennekõike tuleb Eduard Vildet hinnata muidugi kirjanikuna. Eesti raamatu aastal on põhjust meenutada, et just Vilde pani rahva lugema – tema jutud ja joonealused romaanid olid esimesed teosed, mille nimel tulid inimesed varavalges lehetoimetuse ukse taha sabasse seisma, et trükisoojast ajalehest uut osa lugeda.”
Ajakirjanikuna alustanud ja aktiivselt kogu elu ajakirjandusele kaastööd teinud Eduard Vilde saab juubeli puhul oma erilehe. Postimehe vahel ilmub 4. märtsil erileht Eduard Vilde Sõna, kus kõigi lugude autoriks on Eduard Vilde. Lugeda saab Vilde juhtkirja, Vilde arvamuslugu, Vilde reisikirja türgi saunast, Vilde joonealust juttu jm.
Kirjutamise kõrval jõudis Eduard Vilde olla lühikest aega diplomaat ning samuti dramaturg Estonias.
Sel puhul avatakse Rahvusooper Estonia ja Tallinna Kirjanduskeskuse koostöös Estonia teatris näitus “Estoonlane Eduard Vilde”, mille avamisele 4. märtsil kell 12.00 on kõik huvilised oodatud. Edaspidi näevad näitust teatrikülastajad.
“Estonias dramaturgina töötamise ajal oli Vilde teatris pidevalt kohal, külastas proove ja andis näitlejaile head nõu,” märkis näituse kuraator Mari Vapper. “Vilde oli terve elu suur teatrisõber, unistas noorena ka ise näitlejaks saamisest ja sõnastas juba eelmise sajandi alguses väga põhjaliku nägemuse sellest, milline peaks olema üks õige teater. Umbes niisugusena, nagu meie teatrid praegusel ajal ongi. Nii et Vildet võib nimetada ka meie teatrivisionääriks.”
Näitusel näeb fotosid vanadest lavastustest, arhiivimaterjale ja lõbusaid karikatuure; samuti võib lugeda värvikaid tsitaate toonaste näitlejatööde kohta. Välja on toodud ka mõned erilised esemed, näiteks Estonia näitlejate Vildele kingitud album ja särp.
Sünniaastapäeva õhtul, kell 17.30 viib Eduard Vilde muuseumis Kadriorus läbi erituuri Vilde kirjanduspreemia laureaat Eeva Park. Jalutuskäigule korteris järgneb tordisöömine. Ootame osalema! Sissepääs muuseumipileti hinnaga.
6. märtsil leiab aset juubeliaasta erisündmus: kirjanduslik kohus Eduard Vilde romaani “Mäeküla piimamees” ainetel.
“Mõte hakkas idanema, kui lugesin Heili Sepa ülevaadet kirjanduslike kohtupidamiste ajaloost enne teist maailmasõda,” selgitas Maarja Vaino. “Neil kohtuprotsessidel muutusid kirjandusteosed mänguliselt kohtutoimikuteks ja tegelaste teod ning hingeelu hekseldati põhjalikult läbi. Nii tekkiski mõte, et võiks selle omal ajal ülipopulaarse nähtuse taaselustada ja võtta ette Vilde intrigeeriv teos “Mäeküla piimamees”, kus kaks meest jagavad omakasu huvides üht naist. Nüüd, 21. sajandil, on naine Mari Prillup nii oma mehe Tõnu Prillupi kui ka mõisnik Ulrich von Kremeri inimkaubandusele viidates kohtusse kaevanud.”
Mari Prillupit (Ester Kuntu) esindab kohtusaalis prokurör Maria Mägi-Rohtmets, süüdistatavaid mehi (Kremerit kehastab Hendrik Toompere, Tõnu Prillupit Jüri Tiidus) kaitseb advokaat Steven-Hristo Evestus. Kohtusaalis peab korda riigikohtunik Eerik Kergandberg, kelle sõnul tuli mõte osaleda kirjanduslikus kohtupidamises talle rõõmsa üllatusena.
“Ma poleks tõesti kunagi varem arvanud, et pärast seda, kui olin töötanud 26 aastat riigikohtunikuna, avaneb mul võimalus tegutseda ka peaaegu et päris kohtunikuna,” lausus Kergandberg muigega. “Mul oligi seni kuidagi jäänud “Mäeküla piimamees” läbi lugemata. Kirjandusõpetaja ei käskinud ja nii ta jäi. Nüüd polnud teadagi pääsu. Suurepärane romaan!”
Tavapäraselt advokaadina töötav Maria Mägi-Rohtmets kehastub kohtuprotsessil hoopis prokuröriks.
“Esimese eestikeelse raamatu 500. aastapäeval tulebki tegeleda eestikeelsete raamatutega ja kui sulle täiesti ootamatult pakutakse võimalust urgitseda Eduard Vilde sõnades, siis pole muud vastust mu rinnus kõlamas kui “Jaa, ma teen seda!”,” sõnas Maria Mägi-Rohtmets. “Omapärane oli lugeda juba paaril korral loetud “Mäeküla piimameest” eesmärgiga süüdistada kahte peategelasi kolmanda peategelase vastu. Päris humoorikas lugemine sai. Vilde oli oma ajast ees ja näiliselt lihtsa sõnakasutusega tegi peenhäälestatud ühiskonnakriitikat, mis intrigeerib ka tänapäeval.“
Kohtuprotsessile ei ole kahjuks enam vabu kohti, kuid sündmusest tehakse videosalvestus.
Küll aga on kõigil võimalik osaleda kahel kirjutamisvõistlusel!
Koostöös Go Traveliga on Tallinna Kirjanduskeskus välja kuulutanud reisikirjade võistluse, millel osalemise tingimuseks on mingi ühisosa leidmine Eduard Vilde reisidega – olgu selleks reisi sihtkoht või mõni rännakul kogetud Vildega haakuv seik.
Õpilasi aga oodatakse osalema krimikirjanduse võistlusel.
“Et aru saada, mis teeb ühest krimijutust ikkagi krimijutu, kuidas luua pinget ning lugu üles ehitada, ootame huvilisi õpilasi ka krimikirjanduse õpitubadesse, mida viivad läbi Ilmar Tomusk ja Indrek Hargla,” selgitas võistluse kuraator Mari Vapper.
Mõlema kirjutamisvõistluse ning kõikide Eduard Vilde juubeliaasta kohta käivate sündmuste kohta saab lisainfot Tallinna Kirjanduskeskuse kodulehel ja sotsiaalmeedias.
