Uksed avas täieliku uuenduse läbi teinud Mati Undi muuseum!

Muutunud muuseumis on  teistsuguse ilme on saanud nii ruumijaotus kui ka kogu muuseumi sisu ja kujundus.

“Mati Unt oli erakordselt mänguline looja. Oleme uuel püsinäitusel lasknud kujutlusvõimel lennata ning teinud ekspositsiooni, mis võimaldab külastajal nii sügavuti Undi maailma minna kui ka lihtsalt lustlikult tema loomingu ja isikuga suhestuda,” sõnas püsinäituse kuraator Maarja Vaino.

Muuseum on üles ehitatud mitmesugustele kujunditele – näiteks mootorratas ekspositsioonis viitab Undi loomingu ühele tähtteosele, novellikogule “Must mootorrattur”, samuti kirjaniku loomingus korduvale masinate, autode ja tehnikakriitilisele hoiakule. Hiiglaslikus arhiivikapis “sorides” näeb seda, mis peitus Undi lauasahtlites ja tema märkmekaustikutes. Ühtaegu sümboliseerib arhiivikapp Mati Undi kirglikku soovi koguda fakte ja teadmisi.

“Kahtlemata oli Unt omalaadne entsüklopedist, kelle loomingus on erinevatel, sageli müstilistel ja veidratel faktidel väga oluline roll,” märkis Vaino.

Põhjalikumalt saab aega veeta “Mustamäel”, kus paneelmaja akendest võib näha, missugune oli Mati Undi ja Kersti Kreismanni salong; kuulata, mida räägivad 1960/1970. aastate kohta Viivi Luik, Paul-Eerik Rummo ja Elo Viiding; süveneda romaani “Sügisball” tähendusse.

„Mustamäe salongi-elu juurde kuulus ööde kaupa üleval istumine ning maailma asjade üle filosofeerimine. Ka muuseumis on võimalik mänguliselt filosofeerida, vestluskaaslaseks Mati Unt, kollane kass või Vilen Künnapu, kes oli kirjaniku sage külaline,” rääkis Vaino.

Muuseumis on lisaks uurimisruum Untium, kuna muuseumi üks roll on tegeleda laiemalt 1960/1970. aastate kirjanduse uurimisega.

Mati Undi muuseumi pidulik avamine toimub 4. aprillil kell 16.00, sõna võtavad kultuuriminister Heidy Purga, Tallinna abilinnapea Kaarel Oja ning muuseumi esindajad.

Külastajatele on Kadriorus aadressil Koidula 17 asuv muuseum avatud alates 5. aprillist.

6. aprillil on seoses tasuta muuseumipühapäevaga sissepääs prii.

Mati Unt tuli 1963. aastal eesti kirjandusse imelapsena, ta kuulus põlvkonda, kes muutis eesti kultuuripilti ning oli sõjajärgse eesti kirjandusruumi moderniseerija.