VILDE MUUSEUMI KASTELLAANIMAJA GALERIIS AVAS KUNSTNIK TOOMAS KALVE ISIKUNÄITUSE „KALVETAARIUM“ EESTI KULTUURITEGELASTEST JA -HOIDJATEST

2. oktoobril ajavahemikus 15.00 – 19.00 avas Kastellaanimaja galeriis fotokunstnik Toomas Kalve näituse eesti kultuuritegelastest kokku 43 plaatkaamerafotoga.

Kunstnik ise avab oma näitust nõnda:

„Kalvetaariumis ei ole edetabeleid, paremusjärjestusi ega „kes ees, see mees“ võistlust. Nii nagu kogu elu on pidevas muutumises, on muutuva näoga ka Kalvetaarium – siia lisandub uusi nägusid, muutub piltide järjekord. Kultuuri hoidjate portreed on kinni püütud vana plaatkaameraga, mille sünniajaks on umbes aasta 1900. Ja nagu 100 aastat tagasi, pugesin ka nüüd koos kolmjalal seisva kaamerakastiga suure musta kanga alla, kogusin pildi kaadrisse ja eemaldasin mõneks üürikeseks hetkeks kaameralt katiku, et hetk jäädvustada. Selle kaamera negatiivid on suured: 24×30 cm ja neisse jäädvustatud kujutis viiakse paberile kontaktkoopiana. Et kultuurihoidjaid ümbritsenud keskkond ja ilmavalgus paremini välja tuleks, toonisin ja koloreerisin pildid käsitsi. Iga meeter raamiliistu on käe alt mitu korda läbi käinud, et omandada väärikas toon ja silepehme faktuur – seegi kätkeb endas kultuuri hoidmist. Need peatunud hetked on jäädvustus tulevikku.

Pildistamisel lähen alati täispangale, tehes ainult ühe võtte. Fakt, mis paneb üllatuma, sest kes meist rahulduks näiteks lapse sünnipäeval või lemmiklooma pildistamisel ühe kaadriga? Ma ei tee duubleid, ei tee kaht kaadrit. Lihtsalt lähen seda üht võtet tegema ja kõik peab korras olema. Kui läheb untsu, organiseerime uue aja ja uue võtte.

Loomerahva plaatkaameraga pildistamine võimaldas näha, kui tohutult erinevad võivad olla inimnatuurid. Näiteks Peeter Volkonski ülesvõte tehti tema hämaravõitu kabinetis, kus vähese valguse tõttu venis säriaeg 7–8 sekundi pikkuseks. Just nii pika aja pidi modell täiesti liikumatuna püsima. Kui veini rüübanud Volkonskile seda olukorda selgitasin, rahustas vürst: „Ole rahulik, ma olen õppinud näitleja, ma tean, mida tähendab olla liikumatult.“ Ja Volkonski ei vedanud alt. Tema silma pealt on võimalik kaamera peegeldust näha. Risti vastupidi läks Contra ülesvõtmisega päikeselisel suvepäeval, mil valgust küllalt ja säriaeg lühike. Luuletajal paluti kõigest üks sekund paigal püsida, kuid selgus, et see oli püsimatule Contrale ületamatult pikk aeg. Portreede näitusel on Contra nägu seetõttu ka kõige udusem. Isegi kass ja koer samal pildil tulid teravamalt välja! Sekund on ikka väga pikk aeg.“

Näitusel on portreteeritavad Anu Raud, Leonhard Lapin, Maarja Kangro, Peeter Volkonski, Doris Kareva, Urmas Vadi, Kadri Mälk, Andrus Kivirähk, Viivi Luik, Valdur Mikita, Kaido Ole, Enn Kunila ja veel paljud teised meie kultuuritegelased ja -hoidjad.

Toomas Kalve on sündinud 1965. aastal Tartus. Fotograafiaga hakkas ta tegelema alates 1978. aastast Tartu kultuurihoone juures. Alates 1982. aastast on ta olnud Tartu Fotoklubi liige ja 1988. aastast selle president. Kalve on fotograafide rühmituste „Igavesti Sinu” (1990) ja „Kütioru Avatud Ateljee” (1996) asutajaliige. 1999 hakkas ta Tartu Kõrgemas Kunstikoolis tööle fotograafia õppejõuna. Kalvel on olnud mitukümmend isikunäitust ja ta on nii kodu- kui välismaal osalenud kümnetel rühmanäitustel. Tema loomingule on iseloomulik 19. ja 20. sajandi vahetuse plaatkaamera kasutamine, fotode toonimine, retronostalgia ja manerism.

Eduard Vilde muuseum, kus kirjaniku eluajal käisid teda külastamas ja intervjueerimas paljud tolleaegsed kultuuritegelased, on väga sobiv koht tänaste eesti kultuurihoidjatega kohtumiseks. Tulge külla!

Näitus jääb avatuks kuni 21. novembrini muuseumi lahtioleku aegadel teisipäevast laupäevani kell 11.00-17.00, kolmapäeviti kuni 18.00.

Fotol Toomas Kalve pildistamas kirjanik Andrus Kivirähki.