Tallinna Kirjanduskeskus

11. novembril algusega kell 13.00 toimus veebi vahendusel konverents “Seks ja linn. Vaateid Eduard Vilde loomingule”. Konverentsi avamisel kuulutati välja lühijuttude konkursi “Vilde jalutuskäik” võitja, kelleks osutus Anu Piirisild. Tema võistlustöö ilmub ajakirja Looming jaanuarikuu numbris. Konverents salvestati ja huvilistel palume vaatamiseks ühendust võtta Vilde muuseumiga: vilde@kirjanduskeskus.ee.

Eduard Vilde on esimene eesti professionaalne kirjanik ja eesti moodsa proosa ning näitekirjanduse alusepanija. Vilde loominguga tulid eesti kirjandusse uued, vabameelsed ja teravalt sotsiaalsed teemad, mis tõid fookusesse ühiskondliku ebavõrdsuse, töölis- ja naisküsimuse, linnastumisega seotud moraaliprobleemid jm. Vilde käsitleb oma aja kohta julgelt erootilisi teemasid ja naise kehaga seonduvat.

Seetõttu kutsusime üles mõtiskleme Eduard Vilde 155. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil Vilde loomingu nende aspektide üle, mis kõnetavad ka tänapäeval. Meie üha enam raha- ja kehakeskses ning moraalsetes dilemmades vaevlevas ühiskonnas. Kuidas mõjub Vilde looming tänase pilguga üle lugedes? Milliseid ühendusi annab see meie tänasesse päeva? Kas Vilde võib osutuda ka XXI sajandi kirjanikuks?

Orienteeruv ajakava:

13.00 Tervitussõnad ja Vilde jutukonkursi võitja väljakuulutamine

13.10 Maarja Vaino “Liha”

Ettekandes võetakse vaatluse alla Eduard Vilde novell „Liha“ ning Vilde looming laiemalt, kus teemaks (naise)ihu kujutamine. Või kas see ongi pelgalt naiseihu, millest jutt?

13.40 Hegely Klaus ja Elle-Mari Talivee “”Raudsed käed” – kas (nais)töölisromaan või tööliskirjandus?”

Eduard Vilde romaan „Raudsed käed“ (1898) ilmus tööstusrevolutsiooni muutuste tuules. Siin ja mujal toimusid sündmused, mis mõjutasid nii majandust, poliitikat kui ka ühiskonna sotsiaalset struktuuri ning tõid suurema tähelepanu alla kapitalistliku ühiskonna ja industrialismi pahupoole, tööliste olukorra ning klassivastuolud. Mainitud probleeme vaatleb suuremal või vähemal määral ka „Raudsed käed“. Romaan paneb aga küsima, kas selle teose puhul võib olla tegemist töölisromaaniga või hoopis tööliskirjanduse romaaniga – niisiis tuleb määratleda, mis on nende kahe mõiste erinevus ning kas nende eristamine on üldse vajalik või viljakas. Ettekande esimene pool analüüsib tööliskirjanduse omapärasid ja katsub sobitada Vilde romaani selle žanri piiridega. Ettekande teine pool arutleb, kas Kreenholmi tööliskasarmus sündinud ja kasvanud Juuli Saar oli üldse üks õige töölisnaine ning küsib, missugune olnuks tema saatus, kui ta oleks sündinud hiljem ja/või mõnda teise teosesse – seda ka sajandi pärast.

14.10 Anneli Kõvamees “Mäeküla piimamees kui miraaž”

Ettekanne võtab vaatluse alla Eduard Vilde romaani „Mäeküla piimamees“, uurides muuhulgas järgmisi aspekte: kuidas see kõnetab kaasaja lugejat; milliseid tõlgendusvõimalusi pakub romaani pealkiri; loodud kuvandi ja tegelikkuse saatuslik vastuolu; mis juhtub kui unistus millestki saab inimesest suuremaks ja lõpuks viib inimese tühistumiseni.

14.40 Mark Gortfelder “Ilmalik vaimulikku maailmavaadet asendamas“

Eduard Vilde 1907. aastal ilmunud romaani “Lunastus” tegevus ei toimu küll Eestis, kuid käsitleb sel ajal siin ja laiemalt Euroopas toimuvat ilmalikustumisprotsessi. Romaan jälgib üksikasjalikult peategelase senise, religioonil põhineva maailmapildi asendumist ilmalikuga, mille nurgakivideks teadus ja marksism. Ilmalikustumist on võimalik tõlgendada tavapäraselt ehk kui religioonist kaugenemist. Samas on võimalik rõhutada just asendumist ehk traditsioonilise religiooni asendumist ilmalike religioonidega. Ettekandes analüüsitakse seda seost 1923. aasta usuõpetuse rahvahääletuse tulemuste alusel. Täpsemini vaadatakse, kui tugev oli võitlevalt ilmalike vasakpoolsete poliitiliste jõudude toetuse ning usuõpetuse vastu olemise seos.

15.10 Annika Aus “Vilde naturalism: seks ja linn romaanis “Lunastus””

Naturalismi diskursusele on omased teatud viisid, kuidas mõeldakse, kõneldakse ja taastoodetakse arusaamasid naise kehast, seksuaalsusest, ühiskonnast, elust linnas (ning ka maal) jne. Sama on ka kirjandusliku naturalismi puhul – sellele on lisaks üldtuntud inetuse estetiseerimisele ning detailsele miljöö kirjeldusele teisigi omaseid võtteid ja tunnuseid. Eduard Vilde romaan „Lunastus“ on üsna vähe tuntud, ent selgelt üheks üleminekuliseks teoseks kirjaniku loomingus. Ettekandes tuleb juttu romaanis esinevatest naturalistlikest joontest nagu naise keha kujutamine, naise seksuaalsuse kujutamine ning linna kujutamine.

15.40 Toomas Haug “Eduard Vilde ja New York”

 

Üritus Facebookis.