Eduard Vildega seotud paigad ja aadressid Tallinnas.

1. Kadrioru park

Kirjanik armastas väga pargis jalutada. On teada, et oma jalutuskäikudel kohtus ta pargis teise meie kirjandusklassikuga – A.H.Tammsaarega, kelle tolleaegne elukoht ja nüüdne majamuuseum asub aadressil Koidula 12a. Vilde ja Tammsaare elasid Kadriorus samal ajal vaid ühe aasta – ajavahemikus 1932 kuni 1933. Sellest hoolimata on nende kohtumistest ja pikkadest vestlustest Kadrioru pargis isegi karikatuure tehtud!

2. Vilde Kadrioru kodu – Roheline aas 3

Kirjanik kolis korterisse 1927. aasta sügisel koos abikaasa Linda Vilde (1880-1965) ja ämma Kai Jürmanniga (1856-1945). Vilde elas siin 6 aastat ajavahemikus 1927 kuni 1933, mil ta detsembris kodus haigevoodis suri. Kauni 6-toalise korteri hoone esimesel korrusel kinkis kirjanikule tema teenete eest Eesti Vabariik ning alates 1946. aastast asub siin Eduard Vilde muuseum.

Kui kirjanik majja kolis, oli hoone tumepruuni fassaadiga, maja ees oli kõrged puud ning ümber maja väike iluaed. Kirjaniku eluajal elas maja teise korruse korteris põllutööminister Allemann oma perega. Hoone on algselt ehitatud aastatel 1835-1836 Kadrioru lossivalitsejale ehk kastellaanile.

3. Linda Vilde elukoht pärast Eduard Vilde surma – J. Köleri 21

Pärast Eduard Vilde surma 1933. aasta lõpus oli Linda Vilde sunnitud riigi poolt Eduard Vildele tema teenete eest kingitud korterist välja kolima. Korterisse kolis elama parkidevalitseja Peeter Päts oma perega, kes oli president Konstantin Pätsi vend.

Linda Vilde leidis uue elupaiga siiski endisele elukohale väga lähedal – J.Köleri 21 majas, kus ta elas avalikkusest tagasitõmbununa kuni oma surmani 1966. aastal.

4. Vilde lemmikkohvik Kadriorus – J.Poska ja A.Weizenbergi tänava nurk

A.Weizenbergi 29 hakkas juba 1876. aastal kohvik Eldoradot pidama tuntud hotellipidaja Anton Bladti lesk Helene Bladt. Esimese maailmasõja ajal sai selle omanikuks Lonny Spessa, kellele kuulus ka Viruvärava tornis asunud kohvik. Ajal, mil Eduard Vilde Kadriorus elas, sai Eldoradost tema lemmikkohvik, kus kirjanik tihti oma jalutuskäikude ajal istus ja ajalehte luges. Hoone lammutati 1984. aastal.

5. Tallinna Ülikool – Narva mnt 25

Tallinna Ülikooli endine nimi oli Eduard Vilde nimeline Tallinna Pedagoogiline Instituut. Selle nime sai ta 1952. aastal klassiku mälestuseks.

Hoone ise on ehitatud 1940. aastal Tallinna Inglise Kolledžiks ja selle arhitektid on Alar Kotli ja Erika Nõva. Muinsuskaitse all olevas hoones on hästi säilinud 1930ndate lõpule iseloomulik stiil.

Tänasel päeval on hoone Tallinna Ülikooli Terra õppehoone.

6. Ajutine elukoht – Karu 318

Eduard Vilde ja tema esimene abikaasa Antonie Gronau kolisid 1893. aasta veebruaris üürikorterisse aadressil Medveesi 318 (tänapäeval Karu tänav). Siin elasid nad kuni sama aasta oktoobrini, mil koliti Tartusse.

Hoone on tänaseks hävinud ja ümbrus oluliselt muutunud. Kunagine maja, kus Eduard Vilde ajutiselt elas, asub sünagoogi vastas väikesel haljasalal.

7. Esimene üürikorter pärast pagulusest naasmist – Vase 2, korter 2

Eduard ja Linda Vilde üürikorter, kus nad elasid ajavahemikus 1917-1927. Korteri aitas leida Vilde õde, kes ise seal samas lähedal Raua tänaval elas. Ajal, mil Vilded Vase tänaval elasid, oli maja läheduses isegi paar karjalauta, mis oma lõhnadega kirjanikku olid häirinud. Hoone on hävinud ja seoses 1944. märtsipommitamisega on kogu piirkond oluliselt muutunud.

8. Vilde õe Auguste Landbergi korter – Raua 10

Vildele oli tema õde terve elu väga lähedane ja oluline inimene. Just õe ja tema abikaasa juurde Raua tänavale asusid Eduard ja Linda Vilde elama, kui nad pärast pikki pagulasaastaid taas kodumaale naasesid 1917. aasta maikuus. Siit kolisid Eduard ja Linda Vilde edasi üürikorterisse Vase tänaval.

Hoone on tänaseks hävinud ja samal aadressil asub uusehitis.

9. Tammsaare park

Tammsaare pargis on eksponeeritud Eduard Vilde eluloolistest faktidest ja tema tsitaatidest välinäitus kuni k.a. mai lõpuni.

10. Eesti Draamateater – Pärnu maantee 5, Tallinn

Vilde eluajal kandis teater nime Tallinna Saksa Teater. See oli esimene kutseline teater Eestis, mis tegutses vaheaegadega ajavahemikus 1795–1939.

1889. aastal oli Vilde Tallinna Saksa Teatris õpilane, selle koha kindlustas talle väga hea saksa keele oskus. Kuid hoolimata suurest soovist näitlejaks saada, ei võetud teda teatrisse näitlejaks vastu. See ei takistanud Vildel aga hilisemas elus näitekirjanikuks saamast ning eesti teatrikriitikale alust panemast.

Vilde armastas teatrit. Esimest korda sattus ta teatrisse 14-aastasena ja hilisemates meenutustes ütleb selle kohta, et „Olin imederiiki näinud – teatrit! Olen nõiutud!“. Nii ka jäi!

Teatri hoone ise on aga omaette vaatamisväärsus. Selle arhitektid on Peterburist pärit Nikolai Vassiljev (1875-1958) ja Aleksei Bubõr (1876-1919), kelle kavand valiti välja 61 esitatud projekti seast. Hoone valmis 1910. aastal

11. Estonia teater – Estonia puiestee 4, Tallinn

Estoniaga oli Vildel aastate jooksul väga tihedad sidemed. Siin korraldas Tallinna Kirjanduse Selts talle 1917. aastal Eestisse naasmise puhul austamisõhtu. Aastatel 1918-1919 oli Vilde Estonia teatri dramaturg. 1918.a. 20. augustil hooaja avamisel pidas Vilde oma kuulsa kõne ilutõest, elutõest, kunstitõest ja inimarmastusest. Estonias etendati ka tema näidendid ning 1925. aastal Vilde 60. juubeli puhul peeti Estonia kontserdisaalis tema auks pidulik juubeliaktus. Estonias toimus 30.12.1933 ka Vilde ärasaatmine.

12. Esimene koolimaja – Kentmanni 6, Kentmanni ja Sakala tänava nurk

Sel tänavanurgal asus nn Kentmanni kool, mille ametlik nimi oli Pastor Lutheri Poeglaste Vaestekool, mida suupärasemalt ja lühendatult nimetati kooli asutaja ja juhataja Wilhelm Kentmanni järgi. Vilde õppis siin vaid kaks aastat 1875-1877. Kool oli saksa õppekeelega ja seal õpetati algkoolis usuõpetust, saksa ja vene keelt, arvutamist, ilukirja ja laulmist. Tallinnas kooliskäimise ajal elas Vilde oma tädi ja tädimehe juures aadressil Ravi 9, mis on tänaseks ammu lammutatud. Siin sai alguse ka Vilde ja tema tädipoja Eduard Bornhöhe (1862-1923) lähem sõprus, mis kasvas välja ühisest lugemishuvist.

Koolihoone on hävinud, samas kohas asub suuremahuline uusehitis.

13. Harju tänav 13

Ajalehe Virulane toimetus, kus Vilde töötas aastatel 1883-1886. Vilde ülesandeks oli kirjutada sõnumeid ja teatriarvustusi, tõlkida välismaiseid uudiseid ja jutte. Kui vähegi mahti oli, kirjutas ta ka algupäraseid jutustusi, mis ilmusid lehe joonealustena. Samas toimetuses koos Vildega töötas sel ajal ka Juhan Liiv. Virulases töötades sõitis Vilde, eesti reisikirjandusele alusepanija, esimest korda ajalehe poolt lähetatuna korrespondendina Helsingisse ning avaldas esimese reisikirja „Majesteedid Helsingis“.

14. Vana-Posti ja Suur-Karja nurk

Siin asus ajalehe Eesti Postimees toimetus, kus Vilde töötas aastatel 1898-1901. Vildel oli siin üsna suur töökoormus. 1900. aastal saatis leht ta reporterina Pariisi maailmanäitusele, millest sündis reisikiri „Kaks kuud Kesk-Euroopas“. Reisikiri avaldati lehes joonealuse järjejutuna kuni aastani 1902.

15. Harju tänava ja Niguliste tänava ristmikul asuv haljasala (Harju 38) Tallinna Kirjanike Maja ees – Eduard Vilde monument

Eduard Vilde monument püstitati aastal 1965 kirjaniku 100. sünniaastapäevaks Tallinnasse Harju tänavale. Arhitektuurse terviklahenduse autor on arhitekt Allan Murdmaa (1934-2009) ja monumendi autor skulptor Albert Eskel (1922-1975).

Monumendist lähemalt: http://katkestuste-linn.blogspot.com/2010/10/114-monument-eduard-vildele.html

16. Kullassepa 7 – ajalehe Teataja toimetus

Ajalehe Teataja asutas Vilde ise koos tol ajal vandeadvokaadi abi Konstantin Pätsiga. Ajalehe esimene number avaldati novembris 1901. Vildel oli lehe juures kandev roll, ta kirjutas nii päevapoliitilisi artikleid, aga ka huumori- ja pilkelisa Teataja Naljalisa.

17. Rataskaevu 38

Siin asus hotell Nolte, kus Vilde üüris tuba ja elas aastal 1886, mil ta töötas ajalehes Virulane. Muutunud tänavanumeratsiooniga seoses kannab hoone tänapäeval teist majanumbrit.

18. Vene 22 – Tallinna Saksa Kreisikool

Vene tänav 22 asus 19. sajandil Tallinna Saksa Kreisikool (hilisem I Elementaarkool), kus Vilde õppis 1878-1882. 1878. aasta augustis sooritas Vilde edukalt sisseastumiseksamid ja asus õppima kõrge õppetaseme ja hea mainega koolis. Kool oli aga väga saksameelne ja range ning mida vanemaks Vilde sai, seda rohkem tekkis tal küsimusi ja vastumeelsust pealesurutud raamistiku ja hoiakute kohta. Halvenesid ka suhted rangete õpetajatega ning sellises õhkkonnas tekkis noorel Vildel ja veel paaril õpilasel mõte põgeneda laevaga Ameerikasse. Plaan tuli aga välja ning Vilde visati paar kuud enne kooli lõpetamist Saksa Kreisikoolist välja. Kool oli niivõrd kõrge tasemega, et Vilde võis edasises elus väga heas saksa keeles nii kirjutada kui tõlkida rääkimata saksa kultuuri heast tundmisest. Tänapäeval asub hoones Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumiosa.

19. Nunne 7

Nunne (endise nimega Vaksali) tänaval asus hotell Balti, kus Vilde elas 1902. aastal ja kirjutas siin romaani „Mahtra sõda“, mis hakkas ilmuma ajalehe Teataja joonealusena jaanuarist kuni maini 1902. Romaan on kirjutatud peamiselt öösiti hotellitoas, sest päeval oli Vilde hõivatud tööga ajalehe juures.

20. Vilde tee Mustamäel

Mustamäel asuv 2 km pikkune tänav, mis on 1963. aastast alates nimetatud Eduard Vilde mälestuseks tema nimeliselt.

21. Metsakalmistu – Kloostrimetsa tee 36

Eduard Vilde, kes oli nn „meie esimene“ pea kõikides žanrites: meie esimene krimi-, nalja-, reisi- ja romaanikirjanik, samuti teatri- ja kirjanduskriitikale alusepanija, oli ka oma lahkumisel esimene, kes riiklikult ja austusavaldustega äsjaasutatud kalmistule maeti. Vilde suri oma kodus 26. detsembril ja tema ärasaatmine toimus 30. detsembril 1933.

Metsakalmistu asutamiseks loetaksegi Eduard Vilde matuseid 30. detsembril 1933. Vilde hauaplats asub peasissekäigu lähedal vasakul künka otsas. Igal aastal 4. märtsil, E. Vilde sünnikuupäeval, külastab Tallinna Kirjanduskeskuse esindus Vilde hauda ja seab hauaplatsi kevadiselt korda.