Tammsaare ja Vilde muuseumid kutsuvad 24. veebruaril kell 11–15 perepäevale “Kirjanikud näitavad (eesti) keelt”.   Toimuvad eesti keelele ja vabariigi aastapäevale pühendatud eriekskursioonid ja lastetegevused, avatud on kohvikud. Eriliseks maiuspalaks on Tammsaare muuseumis kohtumine filmi “Tõde ja õigus” režissööri Tanel Toomiga ning Vilde muuseumis pärimusmuusik Jaak Johansoni Eestile pühendatud tubakontsert “Jää vabaks Eesti… meri… põlvini”. Arhiividest oleme ka sel korral toonud välja midagi ekslusiivset ja erilist!

“Ühe kirjaniku jaoks on emakeel ja sõnad kõige olulisemad tööriistad, just kirjanikud kasutavad ära keele kõige salapärasemad kihistused ja lennukaimad võimalused. Kirjanikud oskavad kõige paremini näidata keelt,” tõdeb kirjandusteadlane ja Tallinna Kirjanduskeskuse direktor Maarja Vaino.

Kutsume kõiki vabariigi aastapäeval meie keele ja kirjanduse algallikaile, meie kirjanduse suurkujude Tammsaare ja Vilde juurde!

Vilde muuseumis saab kuulda kirjaniku ülirikkalikust keelest, milles pea alati suurepäraselt põimunud nii huumor kui ka torge. Sõna oli Vildele ka vaimurelvaks, millega ta võitles ühiskondlike väärnähtuste ja ebaõigluse vastu. Ja seda relva (Vilde teravat sõna) väga kardeti. Räägime ka, kust Vilde uusi sõnu oma romaanidesse otsis, miks tuntud keelemees Aavik just tema poole oma uudissõnadega pöördus ja milliseid keeli Vilde ise veel valdas.

Tammsaare juures saavad lapsed lahendada salakirja – kasutades kohe päriselt peetud salajase kirjavahetuse koodi! Tutvuda saab “Tões ja õiguses” kasutatud sõnadega, mis tänapäeval võõraks jäänud ning kuulda Tammsaare arvamusi eesti keele kohta. Tanel Toomi ja Maarja Vaino vestluses “Tõe ja õiguse” filmist tuleb juttu kirjanduskeele ja filmikeele erinevustest.

Kahe suurkuju kunagised kodud on meie kultuuripärandi tõelised pärlid ja justkui märgid saja aastasest riigist. Vilde ja Tammsaare elasid aktiivset ühiskondlikku elu just meie riigi loomise algusaegadel. Sõjaeelses vabariigis nad mõlemad ka surid. See, et nende kodud on autentsel kujul säilinud, on meie riigi varandus. Nendes ajaloolistes korterites avaldub kodukultuur, ajavaim ja rahva lugu.


Muuseumides on avatud kohvikud ja muuseumipoed.

Pilet 1 euro

 

TÄPNE PROGRAMM:

EDUARD VILDE MUUSEUM (Roheline aas 3)

Kell 12 ekskursioon „Vilde näitab keelt“. Vilde tähtsus 19. sajandi lõpu eestlase lugema harjutamisel on tõesti suur. Just noore ja üliandeka Vilde algupärased jutud, naljad, põnevikud, romaanid eesti enda elust, pani talurahva lugema. Ülipopulaarne Vilde on olnud ka viljaks keeleuuendaja. Sõna ja keel on kirjaniku jaoks olnud ainsad relvad, millega võidelda nii oma põhimõte kui ka demokratliku Eesti eest, aga ka valelikkuse ja ühiskondlike väärtnähtuste vastu. Ekskursioonil eesti kirjanduse ühe alustala Eduard Vilde kodus räägimegi Vildest ja tema keelest. 

Kell 13.30 Pärimusmuusik Jaak Johansoni meeleolukas kontsert Vilde elutoas. Jaak laulab nii enda kui eesti luuletajate tekstidele loodud laule, mis sündisid Eesti taasiseseisvumis-tuhinas. Sekka ka mõned sellel ajal keelatud lood, mis leitud vanadest laulikutest ja Siberi päevikutest. Muidugi kõlab ka müütilisi regilaule, nii et igaüks ka kaasa laulda saab.

Kogu päeva lastele meisterdamine, Vilde sulega kirjutamine, Vilde-aegsete sõnade ära arvamine jms. Täiskasvanud saavad ennast proovile panna Vilde aegset gootikirja lugedes. Tutvume ka Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatuga, kust Vilde ammutas uusi ahjusooje sõnu.

Sel aastal oleme arhiivist esmakordselt välja toonud kirjaniku inglise keele õppe materjalid.

Avatud on väike õdus kohvikunurk