MIRJAM HINRIKUS
Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur
„Nietzschelik dekadents Eestis ja Tammsaare töödes”
Tammsaare loomingus on mitmeid erinevaid müüdikihistusi, mis seostuvad folkloori, antiikpärandi ning kristliku kultuuriga ning on omavahel keerukalt põimunud. Lisaks mainigem modernseid arhetüüpseid tegelasi, kasvõi nt Don Juani või Fausti, millele nii Tammsaare kui tema eesti ja välismaa kolleegide dekadentlikud ja modernistlikud tekstid osutavad. Mainitud viitevõrgustiku hulgas moodustavad märkimisväärse osa nietzschelikud antiikpärandi interpreteeringud, mis ei segune üksnes teistsuguste müütilise traditsiooniga, vaid ka mitmete teiste Nietzsche töödest pärit ideedega, millel on olnud globaalne mõju 20. saj erinevate kultuuride moderniseerijatele.
Ühe osana käesolevast ettekandest ning nii Tammsaare näidendile „Juudit“ toetudes, kui ka teisi Tammsaare tekste k.a tolleaegseid kunstiteoseid appi võttes püüan osutada dionüüsilis-apollooniliste tungide nietzschelikule tõlgendusele. Viimane haakub loomisprotsessi, kunsti olemuse ja kunstniku rolliga modernses maailmas – keskse teemaga iseäranis dekadentsi näidetes nagu seda on nt „Juudit“. Teine osa üritab mainitud nietzscheliku antiikpärandi interpretatsiooni siduda omakorda teiste Nietzsche ideega.
Lähtun eeldusest, et viiteid, mis seostuvad Nietzsche erinevate tekstide ja neis peituvate ideedega on eriti ohtralt just nendes Tammsaare töödes, mis ilmuvad või küpsevad Esimese maailmasõja perioodil. Sellele juhib Tammsaare ka ise tähelepanu. 1936. a Elsa Enäjärvi-Haaviole antud intervjuus ütleb ta muuhulgas, et „[m]õnes mõttes on ka näidend „Juudit“ mulle väga isiklik teos. Selles olen ma toonud ilmsiks oma filosoofiat – või vähemalt oma tollaseid filosoofilisi vaateid. Selles on probleemiks massi ja indiviidi vastuolu. Suur saab olla ainult indiviid. Mass hävitab indiviidi.“ (Enäjärvi-Haavio 1936; tsit Tammsaare 2008: 95.) Tammsaare annab niisiis üsna otse mõista oma teoste tõukumisest Nietzsche töödest, kust kahtlemata jookseb massi ja indiviidi vastuoluline suhe punase niidina läbi.
Teatud määral on Nietzsche mõjudele Tammsaare loomingus osutatud (vt nt Grišakova 2005; Vaino 2014; Vaino 2021), kuid tegemist näib olevat väga ulatusliku mõjusuhtega, mis eeldab edasist uurimist mitte üksnes temaatika tasandil vaid ka paljudes teistes tekstikorpuse kihistustes k.a struktuuris.
Enäjärvi-Haavio, Elsa 1936. A. H. Tammsaare ̶ suur eesti kirjanik. – A.H. Tammsaare. Kirjad tütrele 2008: 95.
Grišakova, Marina 2005. Mõtteid Tammsaarest, Nietzschest ja Dostojevskist. – Vikerkaar nr 1-2, 2005.
Vaino, Maarja 2014. Tammsaare irratsionaalsuse poeetika.
Vaino, Maarja 2021. Poeetikast ja võimuihast. – Looming nr 6, 2021.