MARI NIITRA
Tartu Ülikooli lastekirjanduse nooremlektor, Liivi Muuseumi juhataja
„Eesti lastekirjanduse harv kangelasmüüt ja selle iseärasused”
Müütilistest kangelaslugudest inspireeritud fantaasiakirjandus on alates möödunud sajandi keskpaigast kujunenud ülipopulaarseks kirjandusnähtuseks ning võitnud ohtralt fänne nii laste kui täiskasvanute hulgas. Suundumuse alusepanijateks võib pidada J. R. R. Tolkieni ja C. S. Lewist, tugevateks tippudeks nt Ursula Le Guini ja Philip Pullmanit. Sajandivahetuse paiku päädis sedalaadi fantaasiateoste buum J. K. Rowlingu Harry Potteri saagaga.
Enamasti on seda tüüpi fantaasiateose kangelane mõni esmapilgul tavaline laps või lasteseltskond. Süžee arenedes ilmneb, et peategelane on eriline äravalitu, kel avalduvad imepärased võimed ja kes peab päästma maailma mustade jõudude, sageli isikustatud kurjuse isanda küüsist. Tegevustik hargneb üldjuhul esmalt harjumuspärases, nö esmases maailmas ning kandub edasi teisesesse fantaasiamaailma.
Kahtlemata on globaalne fenomen ka eesti publikut mõjutanud, ülalnimetatud autorite tõlked on siingi ülimenukad. Seevastu eesti algupärases lastekirjanduses kohtab taolist kangelasfantaasiat, samuti esmaste ja teiseste maailmade vahel liikumist üliharva. Kodumaistes fantaasiateostes aetakse pigem rahulikke nurgataguseid asju, lahendatakse isiklikke või lokaalseid probleeme, vaadatakse ümbritsevale mõneti ootamatu või absurdse nurga alt.
Maailma muutva missiooniga kangelasfantaasiad on eesti lasteraamatutes sedavõrd haruldased, et see tundub tähenduslik. Ettekandes tulevadki vaatluse alla üksikud eesti lastekirjanduse kangelaslood.