MADIS ARUKASK
Tartu Ülikooli humanitaarvaldkonna kaasprofessor
„Rahvuslik müüdivajadus folkloristlikust vaatepunktist”
Ilukirjanduse väliselt ja eelselt on müütide ilmnemis- ja kasutusväli olnud õige lai. Eliadeliku „paradigmaatilise mudelina“ on neisse olnud kätketud homo religiosuse (loe: meie kõigi) moraalinormid ja käitumise igavikulised mustrid. Arhetüüpe loova või kajastavana on müüdi kontekstiks elavas rahvakultuuris olnud rituaal, milles pühalik ulatab käe argisele ning inimest läbistab ta eksistentsi mõtestava kvaliteettunde elektrilaeng, jättes ta sedasi veel pikaks ajaks helendama.
Moderniseerumise ja kirjakultuuristumisega on meie pühadus järjest enam individualiseerinud, rituaalsed formaadid on kuivetunud ja kokku tõmbunud, hardus tabab meid küll kirjaridu lugedes, aga selle omavaheline kommunikeerimine on suunatud konverentside, kontsertürituste jms. hermeetilisse kaanonisse. Eesti vabariigis on vähe järgi jäänud tegelikke pühi. Meie ümbrus on ruumilises mõttes juba päris eeskujulikult klanitud, kuid ajaliselt laiutab argisus üleolevalt ja rusuvalt. Aegajalt tulevad inimesed Vabaduse platsile jõurama, kui enam muudmoodi ei saa, aga seegi on pigem tänapäevane eneseabi.
Kas see ongi meie saatus ja formaat või kuhu me nii jõuame? Kas ilukirjandus suudab meie müüdivajaduse rahuldada, moodne ilu maailma päästa? Katsun selles ettekandes nende asjade üle otse ja käänulisemaid mõtiskleda.
Eliade, Mircea 2017: Uurimus usundiloost. Tartu Ülikooli Kirjastus, tõlk. Mirjam Lepikult.
Honko, Lauri 1984: The Problem of Defining Myth. – Sacred Narrative: Readings in the Theory of Myth. Ed. Alan Dundes. Berkeley: University of California Press, pp. 41-52.