4. XII 2017 Tammsaare muuseumi galeriis Koidula 12a
10.30-11.00 Kogunemine, tervituskohv
11.00 Elle-Mari Talivee Linnasõna ja -element: kirjanduslik linnapark
11.30 Elo Lindsalu Toomas Liivi poeetiline Tallinna-kujutus tema poolelijäänud romaanis
12.00 Ene-Reet Soovik Mõtted ja meeled: kohtumine Tartuga Meelis Friedenthali “Mesilastes”
12.30 Maarja Vaino Maapoisi linnahirmud. Mati Undi linnakuvandist
13.00-14.00 Lõuna omal käel
14.00 Ivo Heinloo Eesti linnakirjanike ökoloogilisest jalajäljest
14.30 Janika Kronberg Karl Ristikivi linn
15.00 Jonna Kubu Koht kui Aeg volumen 2
15.30 Toomas Haug Kuidas auto eesti kirjandusse sõitis
16.00 Diskussioon, konverentsi lõpetamine
Ilukirjanduses on ruumisuhetel alati olnud tähtis, vahel lausa määrav ja keskne roll. Linn ühe ruumilise märksõnana on viimastel aastatel aina rohkem tähelepanu köitnud nii kirjanike kui ka kirjandusuurijate vaatenurgast. Meil on tekkinud kirjanikud, keda seostame kindlate linna või linnalike märksõnadega, kellel on “oma linnad”. Teisest küljest on ilukirjanduses tegevustik nii või teisiti nihkunud valdavalt linnaruumi.
Olete oodatud!
“Linn oli tollal ühemõtteline, puhas, seal polnud mälestusi, seal võis veel kõik toimuda. Tänaval sagis võõras rahvas, rääkis küll eesti keelt, aga ma ei tundnud nende hulgast mitte kedagi. Õhtul sõitsin bussiga koju, tädikoju läbi tänavate, kus minuga veel midagi ei olnud juhtunud. Armastasin limonaadi ja riisipirukaid, ja jäätist nagu sinagi. Kõik oli puhas, selge ja uus. Linn, nagu ta oli, minu poolt kasutamata. Nüüd on kõik teisiti.” (Mati Unt “Hüvasti, kollane kass”)