V Kirjandustänava festival toimus Kadriorus Koidula tänaval 11. septembril 2021.
Päeva jooksul toimus kokku üle 60 kirjandusega seotud sündmuse.
| 12.00 | Festivali avalöök. C. R. Jakobsoni mälestustahvli avamine. Esineb pärimusmuusik Lauri Õunapuu. | Poska 35 |
| Ilon Wiklandi kohvernäitus „Pikk-pikk teekond“ | Lastelugude laat | |
| Nukuteatrimuuseumi töötuba. A.H. Tammsaare miniatuurist “Poiss ja liblik” inspireerituna lillede ja liblikate meisterdamine. | Eesti Noorsooteater | |
| „Ühe joonega”. Tallinna „kilukarbisilueti” joonis on teada-tuntud. Üks joon – lihtne, katkematu, järjepidev… Pliiatsit paberilt tõstmata võib märkida mis tahes tuttava linna- või tänavasilueti nii, et igaüks saab kohe aru, millise paigaga on tegu. Võib ka lasta käel pliiatsit vabalt juhtida ja tekib hoopis uus tänav, mis eksisteerib alles joonistaja kujutlustes. Nii või teisiti – joon oma lihtsuses on mõjus väljendusvahend. | Tallinna Keskraamatukogu | |
| Luulehommik. Lastele ja peredele loevad luuletusi Jaanus Vaiksoo ja Ilmar Trull. Pärast seda on kõik luulesõbrad oodatud osalema Lastemuuseum Miiamilla mängulises tegevuses „Ühejutiga tähed”, mis kutsub liikuma ja leidma tähevorme enda kehaga. Loome mänguliselt liikudes väikseid ja suuri algustähti, mis õpetavad maailma natuke teistmoodi nägema. Korraldab Tallinna Keskraamatukogu. | Tammsaare muuseumi aed | |
| Eduard Laaman „Vapside vandeselts. Kohtuliku juurdluse andmetel“, kirjastus ARGO. Andres Adamson vestleb Toronto Ülikooli professori Andres Kasekampiga. Varem ilmumata, nähtavasti aastast 1936 või 1937 pärinev autorinimeta käsikiri, mille autoriks on peaaegu kindlalt tollase Eesti väljapaistvaim poliitikauurija Eduard Laaman. Autor vaatleb süvitsi vabadussõjalaste liikumise teket ja muundumisi nii nende tegevuse avalikul kui põrandaalusel perioodil, nende ideoloogiat (mis siiski oli selgelt fašistlik selle mõiste tollases tähenduses), demagoogilist propagandat ja vastuolulisi lubadusi, võimule pürgimist ja riigipöördeplaane. Ilmumata jäi see ühe tollase juhtiva ajalehe peatoimetajaks olnud Laamani käsikiri toona nähtavasti seetõttu, et 1937 muutus Pätsi-Laidoneri-Eenpalu valitsuse sisepoliitiline kurss: nn vaikiv ajastu ja vastandumine oma poliitiliste oponentidega asendus pürgimisega naasemisele parlamendipoliitika, suurema kodurahu ja koostöö suunas. Korraldab Kirjastuste Liit. Vikerraadio avalik salvestus! | Lugemispaviljon / Vikerraadio avalik salvestus, kirjastus ARGO | |
| Autogrammi tund: Markus Saksatamm, Andrus Kivirähk ning Andrei Anisimov tutvustavad oma uusi raamatuid, mis on ilmunud vene keeles. Kestab kuni kell 14.00. | Kirjastused Aleksandra ja KPD | |
| “Tõelise kirjanduse piirid”. Vestlevad Jan Kaus, Indrek Koff ja Rein Raud. | Kirjastus Salv | |
| Kai Aareleid „Vaikne ookean“, kirjastus Varrak. Autoriga vestleb Krista Kaer. 2010. aasta. Mehe ja lapsega Neevalinnas elav Stella näeb kogemata pealt, kuidas talle külla sõitnud ema saab kokku mehega, kes tundub ähmaselt tuttav. Pilthaaval hakkavad Stella peas hargnema mälestused lapsepõlvest ja noorusest 1970. ja 1980. aastate Eestis, aga ka stseenid ema ja isa abielust, mille sile pind lasi toona ainult aimata, mis võib peituda sügavamal. Samal ajal püüab Stella lahendada omaenda kreeni kiskuva abielu võrrandit. Tema mehe Andersi ammune kirg on hispaanlaste esimene avastusretk Vaikse ookeani äärde. Omamoodi vaikse ookeani kaldal on elanud ka nemad kaks. Ookean ühendab motiivina kõiki romaani lugusid, kus petlikult tüüne pinna alt võib paljastuda terve mahavaikitud elu oma hoovuste, süvikute ja hiidlainetega. Kai Aareleid on saatnud maailma neli last, kolm romaani, kaks luulekogu, ühe novellikogu ning arvukalt ilukirjandustõlkeid hispaania ja soome keelest. Varrakus on varem ilmunud romaanid „Vene veri” (2011) ja „Linnade põletamine” (2016), ning novellikogu „Salaelud” (2018). Mitmesse keelde tõlgitud romaani „Linnade põletamine” ainetel kirjutatud näidend esietendus Eesti Draamateatris 2019. | Kirjastuste Liit / kirjastus Varrak | |
| 12.30 | Aile Alavee luulekogu „Ongi minu olemine” esitlus. | Kirjastus Heleilm |
| Elise Metsanurga ettekanne Mihhail Bahtini “Dostojevski poeetika probleemidest” romaani „Idioot” ja Tallinna Linnateatri lavastuse “Rogožini” näitel. Kuidas M. Bahtini väited Dostojevski poeetika probleemide kohta avaldusid “Rogožini” lavateksti koostamisel ja lavastusprotsessis, millised küsimused tekkisid Dostojevski tegelaste lavakeelde tõlkimisel ja kuidas avaldus Bahtini teooria lavategelaste loomisel. |
Tallinna Linnateater | |
| 13.00 | Esinevad Akadeemia artiklipreemia laureaadid. Andrus Tool “Dilthey, Baer ja eluteadused”, Ilmar Anvelt “Johannes Silvet”, Üllar Peterson “Juudivastasus tänapäeva islamimaailmas”, Valdur Mikita “Koduõu ja ilmaruum”. | Kultuurileht |
| Vestlusi kirjandusest: Harri Tiido ja Krista Kaer | Festival HeadRead | |
| Rein Veidemanni romaan “Lunastus” – Kuidas põimida aja-ja kultuuriloolised seigad ning tegelased oma elulooliste sündmuste ja kogemustega? Romaani taustast ja kirjutamise köögipoolest vestleb autoriga Elmar Trink. | Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts | |
| RAAMAT PÄÄSTAB MAAILMA. Viivi Luik „Seitsmes rahukevad“, kirjastus SE&JS. Kõnelevad Viivi Luik, Maarja Vaino, Joonas Hellerma ja Sirje Endre. Kirjastus SE&JS esitleb Viivi Luige kultusromaani „Seitsmes rahukevad“ uustrükki Maarja Vaino ja Joonas Hellerma järelsõnadega. Autori sõnad uue teekonna lävel: „Selle raamatu lipukiri ja vapimärk on päike. Lume alt välja kaabitud lootus, mis antakse edasi lapsele, kes ta tulevikku viib.“ Maarja Vaino: „“Seitsmes rahukevad” — tulevikuromaan.“ Joonas Hellerma: „Raamat päästab maailma“. Korraldab Kirjastuste Liit. Vikerraadio avalik salvestus! |
Lugemispaviljon / Vikerraadio avalik salvestus, kirjastus SE&JS | |
| Uus raamat: Mo Willems „Me oleme raamatus!“. Meisterdame elevante ja notsusid. | Lastelugude laat | |
| Lasteetendus “Kes ei tööta, see ei söö”. Miku-Manni Lasteteater. Korraldab Tallinna Kesklinna Valitsus. | Tammsaare muuseumi aed | |
| Nukuteatrimuuseumi töötuba. A.H. Tammsaare miniatuurist “Poiss ja liblik” inspireerituna lillede ja liblikate meisterdamine. | Eesti Noorsooteater | |
| „Vurr”. Meisterdame värvilise pöörleva vurri, mis pakub peale valmimist palju mängurõõmu. | Tallinna Keskraamatukogu | |
| Eve Laur „Õmblejanna“, kirjastus Hea Lugu. Autoriga vestleb Tiina Kaalep. Eesti Kirjanike Liidu 2021. aasta romaanivõistlusel pälvis käsikiri Tallinna linna preemia. Anna Laugamõts saab 15-aastaselt emaks. Selle asemel, et vägivallaga eostatud last ära kaotada, otsustab ta alustada iseseisvat elu ja hakata rändõmblejaks. Rännutee viib teda uute meeste ja uute lasteni, tantsuarmastus ja ilu aga sõjajärgse MGB (hilisema KGB) huviorbiiti. Anna värvatakse nende kasuks tööle, ilma et ta sellest isegi aru saaks. Kui ta taipab, kes temast tehtud on, siis on juba hilja midagi muuta. Kas tal õnnestub kunagi KGB haardest välja rabeleda ja tavalise inimese tavalist elu edasi elada? See on väga põnev lugu elu hoidmisest, enese müümisest ja vastutusest, nii oma tegude kui ka teiste inimeste ees. Eve Laur on õppinud 1991-1993 Tallinna Pedagoogikaülikoolis kunstiõpetust ja joonestamist. Alates 1996. aastast on ta tõlkinud inglise keelest ilukirjandust, teinud koostööd kirjastustega Tiritamm, Pegasus, Päikese kirjastus, Rahva Raamat jt. Kahel korral on Eve Laur saanud Paabeli Torni audiplomi (2004 ja 2017). Autori eelmine romaan “Aloise” märgiti 2010. aastal ära Tänapäeva romaanivõistlusel. | Kirjastuste Liit / kirjastus Hea Lugu | |
| 13.15 | Eva Toulouze räägib koos sõpradega oma raamatust ”Minu Udmurdimaad” ja teistest uutest udmurditeemalistest väljaannetest. Udmurdi rahvalauluansambel Ošmes. |
Fenno-Ugria Asutus |
| 14.00 | “Juudit”, vestlusring. Andrus Kivirähk ja Aare Toikka. Korraldab Tallinna Kirjanduskeskus. | Tammsaare muuseumi aed |
| Liisi Koikson. Verandakontsert “Kohtume Vilde akendel”. Korraldab Tallinna Kirjanduskeskus. | Vilde muuseum | |
| “Kirjanik diplomaadina: vaev või õnnistus?” Vestlevad Jaak Jõerüüt ja Marin Mõttus. Nii mõnigi Eesti kirjanik andis diplomaadina oma panuse noore riigi rajamisse; neist tuntuim on ilmselt Eduard Vilde Eesti esimese saadikuna Berliinis. Kirjaniku ja diplomaadi töö ühendamisest taasiseseisvunud Eestis vestlevad kirjanik Jaak Jõerüüt ja diplomaat ning tõlkija Marin Mõttus. | Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts | |
| “Värske Rõhk” astub Kirjandustänava festivalil üles luulekavaga, kus viis noort ja värsket autorit – Gregor Kulla, Kelli Kiipus, Kristel Zimmer, Andrea Laar ja Anna Kaare – esitavad oma uusimaid tekste. | Kultuurileht | |
| Katrin Tiidenberg ja Emily van der Nagel „Seks ja sotsiaalmeedia“, kirjastus ARGO. Katrin Tiidenbergiga (Tallinna Ülikool) vestleb ajakirjanik ja tõlk Virgo Siil (raamatu „Teadlane miiniväljal“ autor). Avalik arvamus teeb seksist sotsiaalmeedias ja sotsiaalmeediaga midagi hälbelaadset, riskantset või teismelistele omast. Samal ajal reklaamitakse rakendusi ja digiteenuseid seksivõimaluste leidmise ja praktiseerimise ainsate kohtadena. „Seks ja sotsiaalmeedia“ püüab selles padrikus leida teed ning pakkuda uudishimulikule lugejale teaduspõhist, akadeemilist ning samas hõlpsasti jälgitavat arutelu. Autorid arutlevad selle üle, kuidas sotsiaalmeedia seksi kujundab, käsitlevad levinud väärarusaamu sotsiaalmeediaseksist ja selgitavad, mida üldse sotsiaalmeediaseksiks pidada ning analüüsivad teemat kultuurinormide, platvormi ning suhete ja kogukondade kontekstis. Korraldab Kirjastuste Liit. Vikerraadio avalik salvestus! |
Lugemispaviljon / Vikerraadio avalik salvestus, kirjastus ARGO | |
| Pisiteadusest räägib soome lastekirjanik Laura Ertimo. Töötoas uurime nähtamatuid asju! | Lastelugude laat | |
| Tallinna Linnateatri näitleja Simo Andre Kadastu loeb katkendeid oma lemmikteosest. Järgneb vestlusring. | Tallinna Linnateater | |
| Nukuteatrimuuseumi töötuba. A.H. Tammsaare miniatuurist “Poiss ja liblik” inspireerituna lillede ja liblikate meisterdamine | Eesti Noorsooteater | |
| “Raamatubingo”. Lülitume taaskasutuse lainele ja meisterdame ise raamatuid ning mängime raamatubingot. | Tallinna Keskraamatukogu | |
| “Kuidas tõlkida luulet?”. Vestlevad Doris Kareva, Hasso Krull ja Rein Raud. | Kirjastus Salv | |
| Teatrijuhi viktoriin. Rein Oja koostatud küsimused on seotud Eesti Draamateatri lavastustega, õigesti vastanud võidavad sooduspileteid. | Eesti Draamateater | |
| Mihkel Mutt Mati Undist. Korraldab SA Kultuurileht | Mati Undi muuseum | |
| Boriss Sokolov „Uue Venemaa sõjad“, kirjastus ARGO. Vestlevad Andres Adamson ja ajakirjanik, geograaf ning Venemaa sõdu isiklikult kogenud Toomas Kümmel. Raamat annab põhjaliku analüütilise ülevaate postsovetliku Venemaa sõdadest alates 1991. aastast, alustades konfliktidest Lõuna-Osseetias, Transnistrias, Tadžikistanis ja eestlastelegi olulisest Abhaasiast kuni praegugi käimasoleva sõjategevuseni Ukraina Donbassis ja Süürias. Vahepeale jäävad muuhulgas kaks Tšetšeenia ja Gruusia sõda. Lisaks käsitletakse Venemaa inim- ja sõjatehnika kaotusi neis konfliktides — ja need on kohati vägagi üllatavad. Raamat on kirjutatud spetsiaalselt eesti lugejaile. See oleks peavariant, mis võiks huvitada ka ERRi ja mille viiksime läbi Andres Adamsoni ja mõne teise ajaloolase või politoloogi vestlusena. Või ka nt kolme inimese mõttevahetusena. Laaman ise on tänini suurnimi, kuid hukati Nõukogude võimu poolt 1941. | Kirjastuste Liit / kirjastus ARGO | |
| 14.30 | “Kadriorg laste silmade kõrguselt”. Mängulisel ringkäigul otsime pargi ümbruses asuvaid huvipunkte ja saame läbi lugude teada, millist kohta kutsuti Imedemaaks, kes vanasti pargis hirmuäratavalt möirgasid ja kus saab sõlmida igavesti kestvaid sõprusevandeid. Uurime puitpitsilisi aknaid, võrdleme hoonete materjale ja arutleme kuidas vanad ja uued majad sõbralikult üksteist toetavad. Korraldab Lastemuuseum Miiamilla | Algus Tallinna Keskraamatukogu telgist |
| 15.00 | Mati Unt “Lehekülgi eesti kultuuri ajaloost”. T-Teatri lavastus. Korraldab Tallinna Kirjanduskeskus. | Purskkaevu ala |
| “Eesti rahva ennemuistsed jutud”, loeb näitleja Mirtel Pohla, pilte joonistab Marja-Liisa Plats. Korraldab Tallinna Kirjanduskeskus. | Tammsaare muuseumi aed | |
| Levila kirjandusteemalise jutusaate “Kapsapea” avalik salvestus. Uue hooaja avasaade sünnib otse kirjandusfestivalil. Saates arutleme (eesti) kirjandusklassika ja -klassikute olemuse üle. Kes on kirjandusklassik? Kuidas selleks saadakse? Nagu ikka, annavad saatele ilme lugejate muljed- sel korral siis teemal, kes on sinu kirjandusklassikud? Saadet veavad Berit Kaschan ja Ester Urbala. | Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts | |
| Mis on ühist Piial ja präänikutel? Lahkavad Kairi Look ja Ulla Saar | Lastelugude laat | |
| Vestlusi kirjandusest: Anu Lamp ja Jan Kaus | Festival HeadRead | |
| Loomingu Raamatukogu aastaauhind 2020: Anu Saluäär (Albert Engström, „Moskoviidid“). W. F. Hermans 100. Suurest üksiklasest, mütoloogilisest Hollandi klassikust ja tema teosest „Hoitud maja“ vestlevad tõlkija Kerti Tergem ja Triinu Tamm. | Kultuurileht | |
| Eia Uus „Kirjad Buenos Airesest”, Postimees Kirjastus. Autoriga vestleb Katrin Jaaska. „Kirjad Buenos Airesest“ ei ole pelk reisikiri, vaid kollaaž hetkedest, kus ühe mõistatusliku ja poeetilise linna, selle kultuuri ja ajalooga tutvumine käib käsikäes iseendasse vaatamise ja ellu taasarmumisega. Kirjanik Eia Uus põgenes Argentinasse ajal, kui kõik tundus raske, lootusetu ja valus. Kuigi tal ei olnud aimugi, miks just Buenos Aires, oli kohale jõudes tunne, justkui oleks see linn teda oodanud. Nagu oleks ta jõudnud tagasi koju, heasse õhku. Need intiimsed kirjad sõbrale räägivad kõigest väikesest ja suurest, mis moodustab kokku elu – armastusest, surmast, kohvist, sõprusest, igatsusest, tormidest, võõrastest, üksildusest, kunstist, valgusest, pimedusest, juhustest, veinist, kirjandusest, Hõbedajõest. Eia Uus sündis 1985. aastal Noarootsis. Tema esimene romaan „Kuu külm kuma“ (2005) võitis Eduard Vilde nimelise kirjanduspreemia ning neljas romaan „Tüdrukune“ (2019) saavutas laia kõlapinna nii lugejate kui ka kriitikute seas. Eia on raamatute „Minu Prantsusmaa. Elu nagu sirelivein“ ja lasteraamatu „Seitsme maa ja mere taha“ autor. | Kirjastuste Liit / Postimees Kirjastus | |
| Luulekirjutamise töötuba suurtele ja väikestele | Raamatupood REaD | |
| 15.30 | Tallinna Linnateatri näitleja Maris Nõlvak loeb katkendeid oma lemmikteosest. Järgneb vestlusring. | Tallinna Linnateater |
| 16.00 | Näitleja Kristo Viiding kannab ette Jaan Kaplinski loomingut. Korraldab Tallinna Kirjanduskeskus. | Kaplinski puudesalu |
| Leelo ja luule. Kohtumine Leelo Tunglaga | Lastelugude laat | |
| “Kirjandus ja mälu”. Vestlevad Maarja Kangro, Eneken Laanes ja Rein Raud. | Kirjastus Salv | |
| Esinevad Karl Martin Sinijärv ja Asko Künnap, esinemist juhib Loomingu poolt Doris Kareva. | Kultuurileht | |
| Sirly Hiiemäe„Ja kõik läheb mööda. Kirjanik Aimée Beekman“, Eesti Raamat. Vestlevad Sirly Hiiemäe ja Aimée Beekman. Aimée Beekman on eelkõige tuntud kui paljude sotsiaalselt kaalukate teoste autor, kelle looming on suunatud ühiskonna ja indiviidi mõtestamisele ja mõistmisele. Siinne biograafia annab võimaluse saada tuttavaks kirjaniku endaga. Raamat annab põneva ülevaate Aimée Beekmani kujunemis- ja üliõpilasaastatest, tööelust operaatori ja kirjanikuna, perekonna- ja sõprussuhetest ning filmindus- ja kirjandusteostest. Biograafia avab ühe või teise raamatuni jõudmise tagamaad ja kirjaniku motiivid. | Kirjastuste Liit / Eesti Raamat | |
| 16.30 | Avame tänavakunstnike Vahur Agari ja Helena Hanni kirjandusliku kunstiteose avalikus ruumis. Korraldab Tallinna Kirjanduskeskus. |
Tammsaare muuseumi aed |
| Sirly Merikülli luulekogu “Millisena ma tahan, et Sa mind näed” esitlemine. | Raamatupood REaD | |
| 17.00 | Ööülikooli avalik salvestus. Kõneleb Wimberg. “Transpoetiseerimine. 17. sajandi eestikeelse luule lugemise võimalus 21. sajandil.” | Vilde muuseum |
| Jaan Rannap 90! Saab viktoriini ja kringlit! | Lastelugude laat | |
| Vestlusi kirjandusest: Riina Sildos ja Tõnu Karjatse | Festival HeadRead | |
| Digihumanitaaria Eestis. Vestlusring “Keele ja Kirjanduse” teemanumbri autoritega. | Kultuurileht | |
| Mati Undi muuseumis tango | Mati Undi muuseum | |
| 17.30 | Vaba lava – oma loomingut võivad teistele ette kanda kõik, kes soovivad | Raamatupood REaD |
| “Must mootorrattur” (lavastuslik aktsioon Mati Undi teksti põhjal). Korraldab Tallinna Kirjanduskeskus. | Mati Undi muuseum | |
| 20.00 | Luulepiknik. Mehis Heinsaar ja Peedu Kass. Korraldab Tallinna Kirjanduskeskus. | Tammsaare muuseumi aed |
| 21.00 | “Kalevipoeg”. Eesti Noorsooteatri koori vaatemänguline etteaste. Korraldab Tallinna Kirjanduskeskus. | Vilde muuseum |
| 21.30 | Viivi Luige luule luigetiigil. Valgusmäng. | Luigetiik |
Terve päeva tegutsevad Tammsaare muuseumi aias tänavakunstnikud Vahur Agar ja Helena Hanni, kes loovad avalikku ruumi kirjandusliku kunstiteose.
Koidula 5 hoovis on kohalike inimeste kirjanduslik hoovikohvik “Viplala“, kust leiab äratinistatud hindadega Helios kirjastuse raamatuid, live-muusikat, kohviku hea-paremaga, tegevusi pere pisematele kui ka väikeseid üllatusi.
Koidula 14c maja ees on kohalike Magusssoolane hoovikohvik, kust leiab head-paremat! Maja kõrval kohvik “Fransis” omatehtud söögi ja joogiga.
Lastelugude laadal toimetavad lasteajakirjad Täheke ja Hea Laps, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Soome Instituut ja kirjastus Avita. Iga kell toimub lasteraamatute õnneloos!
Eesti Noorsooteatri müügitelgist saab soetada sügishooaja pileteid. Nukuteatrimuuseumi töötuba on inspireeritud A. H. Tammsaare miniatuurist „Poiss ja liblik“, mis Eesti Noorsooteatris septembris lavale jõuab. Nagu lavastus, on ka töötuba kantud mõttest väärtustada ja tunda rõõmu loodusest ja pikendada asjade ning materjalide kasutusiga. Seepärast valmivad meie kohtumise käigus teatris seisma jäänud tootmisjääkidest nukud – lilled ja liblikad, millega saab lilleaasa mängida ja mis tekitavad liikudes ka helisid.
Tallinna Keskraamatukogu raamatutäikal müüakse eestikeelset ilu-, teadmis- ja lastekirjandust, mida on raamatukogus suures eksemplaarsuses või millest on välja antud uusi trükke.
Raamatukogubuss Katarina Jee on ainus Eestis ja väärib kindlasti külastamist. Raamatukogubussi kogust, mille suuruseks on ligikaudu 4000 raamatut, leiavad raamaturõõmu nii suured kui väiksed, nii noored kui vanad lausa kolmes keeles – eesti, vene ja inglise keeles. Raamatukogubussis saavad lapsed joonistada ja pilte värvida, osaleda erinevates viktoriinides ja lahendada ristsõnu.
Eesti Draamateater müüb pileteid oma etendustele, samuti raamatuid, plaate ja meeneid.
Kirjastuste Liidu telgis on esindatud kirjastused: Argo, SE&JS, Eesti Raamat, Varrak, Hea Lugu, Postimees Kirjastus, Ilmamaa ja Tallinna Ülikooli Kirjastus.
Eesti Rahvusraamatukogu võtab ka sel aastal endaga kaasa raamatud, mida saab laenuks. Lisaks ka harivad ja mängulised tegevused erinevas vanuses külastajatele. Toimub ka eelmise aasta hitti – Kirjanduslik pihitool ehk anonüümsed eravestlused kirjanikega. Võib rääkida nii kirjandusest kui muust, mis südamel. Vahetatakse ja vahendatakse häid nõuandeid. Tule ja räägi ning ehk saad mõne raamatusoovitusegi kaasa! Lisaks oodatakse kõiki huvilisi festivalil suhtlema ja uurima lisainfot hoone rekonstrueerimise kohta. Milliseks kujuneb tuleviku raamatukogu? Tule ja saa teada: www.nlib.ee/rekonstrueerimine
Parimat tänavatoitu pakuvad ÖKU, Van Foodie, Taps käsitööburgerid, ROOTS kohvibaar.
Festivali ajal korraldab Kadrioru kohalik kogukonnaaed aia- ja kirjandusteemalise kohtumise keset rohelust. Rohkem infot leiad nende Facebooki ürituselt.