Viies Kirjandustänava festival toimus Kadriorus Koidula tänaval 11. septembril 2021.

Kirjandustänava festival toimub Kadriorus Koidula tänaval, mis on eriline kirjandusega seotud tänav. Ühes otsas asub Tammsaare muuseum, teises otsas Vilde muuseum ning keskpaigas eesti kirjanikele ehitatud kortermaja, kus elavad ka tänasel päeval mitmed armastatud kirjanikud ning kus nüüd on avatud ka Mati Undi muuseum

Kirjandustänava festivali eesmärk on tõmmata tähelepanu eesti kirjandusele, kirjanduspärandile ja kirjanduslikule avalikule ruumile meie ümber. Et seda teha, kutsume üheks päevaks tänavale kokku kirjandusega otseselt või kaudselt tegelevad organisatsioonid, kellega koosloomes sünnib ka rikkalik kultuuriprogramm. Lisaks kirjandusrahvale toome kokku ka kohaliku kogukonna, kes nii hoovikohvikute kui ka programmiga kaasa löövad. Eesti Muuseumide Auhindadel oli festival nomineeritud ka „Kogukonna sõber 2018“ kategoorias.

Iga festivaliga soovime kaardistada ka kohalikku kultuuripärandit. Esimesel aastal (2017) avasime mälestupingi kadriorglasele Mati Undile, 2018. aastal mälestustahvli Weizenbergi 8 maja seinal, kus kunagi elasid mõnda aega Marie Under ja Artur Adson. 2019. aastal rikastasime linnaruumi mälestustahvliga Juhan Jaigile. Ka 2020. aastal märgistasime ühe kirjanikuga seotud paiga – avatud sai mälestuspink Enn Soosaarele.

IV festival avati uues Lugemispaviljonis, mille eesmärk on hoida kirjandust tänavapildis ning kutsuda inimesi hetkeks veetma aega raamatute seltsis. Päeva jooksul toimus kokku umbes 60 kirjandusega seotud sündmust.

V Kirjandustänava festivali programmis olid taas tähelepanu all mitmesugused tähtpäevad, näiteks C. R. Jakobson 180, August Gailit 130, Ilmar Laaban 100, Jaan Kaplinski 80, Viivi Luik 75. Fr. R. Kreutzwaldi “Eesti rahva ennemuistsed jutud” ilmus 155 aastat tagasi, 160 aastat tagasi “Kalevipoeg“, 100 aastat möödub A. H. Tammsaare „Juuditi“ ilmumisest. Lisaks tähistab tänavu oma 50. sünnipäeva hulk autoreid, näiteks Asko Künnap, Karl-Martin Sinijärv, Jan Kaus, Piret Raud, Aidi Vallik, fs jt.

V Kirjandustänava festivalil olid kohal:

Eesti Draamateater, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Kirjanike Muuseumide Ühing, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Noorsooteater, Eesti Rahvusraamatukogu, Fenno-Ugria Asutus, kirjandusfestival HeadRead, Kadrioru Savituba, kirjastused Aleksandra ja KPD, kirjastus Argo, kirjastus Avita, kirjastus Eesti Raamat, kirjastus Hea Lugu, kirjastus Heleilm, kirjastus Ilmamaa, kirjastus Nornberg & Co, kirjastus Salv, kirjastus SE&JS, kirjastused Raudhammas ja Legend, kirjastus Varrak, Kultuurileht, Lastemuuseum Miiamilla, lasteajakirjad Täheke ja Hea Laps, Postimees Kirjastus, raamatupood REaD, Soome Instituut, Tallinna Keskraamatukogu, Tallinna Kesklinna Valitsus, Tallinna Linnateater, Tallinna Ülikooli Kirjastus, Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts.

Kohtume V Kirjandustänava festivalil 11. september 2021.

Kirjandustänav – kirjandus tänab!

KORRALDAJA: Tallinna Kirjanduskeskus

Maarja Vaino maarja@kirjanduskeskus.ee

Egle Adams egle@kirjanduskeskus.ee

Annika Aus annika@kirjanduskeskus.ee

Mari Vapper mari@kirjanduskeskus.ee

Festivali kujundaja: Katre Rohumaa

Suur tänu toetuse eest: Tallinna Kommunaalamet, Kadrioru Park, Tallinna Kesklinna Valitsus, Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuri- ja Spordiamet, Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts, Kadrioru Selts.

V Kirjandustänava festival toimus Kadriorus Koidula tänaval 11. septembril 2021.

Päeva jooksul toimus kokku üle 60 kirjandusega seotud sündmuse.

12.00Festivali avalöök. C. R. Jakobsoni mälestustahvli avamine. Esineb pärimusmuusik Lauri Õunapuu.Poska 35
 Ilon Wiklandi kohvernäitus „Pikk-pikk teekondLastelugude laat
 Nukuteatrimuuseumi töötuba. A.H. Tammsaare miniatuurist “Poiss ja liblik” inspireerituna lillede ja liblikate meisterdamine.Eesti Noorsooteater
 „Ühe joonega”. Tallinna „kilukarbisilueti” joonis on teada-tuntud. Üks joon – lihtne, katkematu, järjepidev… Pliiatsit paberilt tõstmata võib märkida mis tahes tuttava linna- või tänavasilueti nii, et igaüks saab kohe aru, millise paigaga on tegu. Võib ka lasta käel pliiatsit vabalt juhtida ja tekib hoopis uus tänav, mis eksisteerib alles joonistaja kujutlustes. Nii või teisiti – joon oma lihtsuses on mõjus väljendusvahend.Tallinna Keskraamatukogu
 Luulehommik. Lastele ja peredele loevad luuletusi Jaanus Vaiksoo ja Ilmar Trull. Pärast seda on kõik luulesõbrad oodatud osalema Lastemuuseum Miiamilla mängulises tegevuses „Ühejutiga tähed”, mis kutsub liikuma ja leidma tähevorme enda kehaga. Loome mänguliselt liikudes väikseid ja suuri algustähti, mis õpetavad maailma natuke teistmoodi nägema. Korraldab Tallinna Keskraamatukogu.Tammsaare muuseumi aed
Eduard Laaman „Vapside vandeselts. Kohtuliku juurdluse andmetel“, kirjastus ARGO. Andres Adamson vestleb Toronto Ülikooli professori Andres Kasekampiga. Varem ilmumata, nähtavasti aastast 1936 või 1937 pärinev autorinimeta käsikiri, mille autoriks on peaaegu kindlalt tollase Eesti väljapaistvaim poliitikauurija Eduard Laaman. Autor vaatleb süvitsi vabadussõjalaste liikumise teket ja muundumisi nii nende tegevuse avalikul kui põrandaalusel perioodil, nende ideoloogiat (mis siiski oli selgelt fašistlik selle mõiste tollases tähenduses), demagoogilist propagandat ja vastuolulisi lubadusi, võimule pürgimist ja riigipöördeplaane. Ilmumata jäi see ühe tollase juhtiva ajalehe peatoimetajaks olnud Laamani käsikiri toona nähtavasti seetõttu, et 1937 muutus Pätsi-Laidoneri-Eenpalu valitsuse sisepoliitiline kurss: nn vaikiv ajastu ja vastandumine oma poliitiliste oponentidega asendus pürgimisega naasemisele parlamendipoliitika, suurema kodurahu ja koostöö suunas. Korraldab Kirjastuste Liit. Vikerraadio avalik salvestus!Lugemispaviljon / Vikerraadio avalik salvestus, kirjastus ARGO
Autogrammi tund: Markus Saksatamm, Andrus Kivirähk ning  Andrei Anisimov tutvustavad oma uusi raamatuid, mis on ilmunud vene keeles. Kestab kuni kell 14.00.Kirjastused Aleksandra ja KPD
“Tõelise kirjanduse piirid”. Vestlevad Jan Kaus, Indrek Koff ja Rein Raud.Kirjastus Salv
Kai Aareleid „Vaikne ookean“, kirjastus Varrak. Autoriga vestleb Krista Kaer. 2010. aasta. Mehe ja lapsega Neevalinnas elav Stella näeb kogemata pealt, kuidas talle külla sõitnud ema saab kokku mehega, kes tundub ähmaselt tuttav. Pilthaaval hakkavad Stella peas hargnema mälestused lapsepõlvest ja noorusest 1970. ja 1980. aastate Eestis, aga ka stseenid ema ja isa abielust, mille sile pind lasi toona ainult aimata, mis võib peituda sügavamal. Samal ajal püüab Stella lahendada omaenda kreeni kiskuva abielu võrrandit. Tema mehe Andersi ammune kirg on hispaanlaste esimene avastusretk Vaikse ookeani äärde. Omamoodi vaikse ookeani kaldal on elanud ka nemad kaks. Ookean ühendab motiivina kõiki romaani lugusid, kus petlikult tüüne pinna alt võib paljastuda terve mahavaikitud elu oma hoovuste, süvikute ja hiidlainetega. Kai Aareleid on saatnud maailma neli last, kolm romaani, kaks luulekogu, ühe novellikogu ning arvukalt ilukirjandustõlkeid hispaania ja soome keelest. Varrakus on varem ilmunud romaanid „Vene veri” (2011) ja „Linnade põletamine” (2016), ning novellikogu „Salaelud” (2018). Mitmesse keelde tõlgitud romaani „Linnade põletamine” ainetel kirjutatud näidend esietendus Eesti Draamateatris 2019.Kirjastuste Liit / kirjastus Varrak
12.30Aile Alavee luulekogu „Ongi minu olemine” esitlus.Kirjastus Heleilm
Elise Metsanurga ettekanne Mihhail Bahtini “Dostojevski poeetika probleemidest”
romaani „Idioot” ja Tallinna Linnateatri lavastuse “Rogožini” näitel. Kuidas M. Bahtini väited Dostojevski poeetika probleemide kohta avaldusid “Rogožini” lavateksti koostamisel ja lavastusprotsessis, millised küsimused tekkisid Dostojevski tegelaste lavakeelde tõlkimisel ja kuidas avaldus Bahtini teooria lavategelaste loomisel. 
Tallinna Linnateater
13.00Esinevad Akadeemia artiklipreemia laureaadid. Andrus Tool “Dilthey, Baer ja eluteadused”, Ilmar Anvelt “Johannes Silvet”, Üllar Peterson “Juudivastasus tänapäeva islamimaailmas”, Valdur Mikita “Koduõu ja ilmaruum”.Kultuurileht
 Vestlusi kirjandusest: Harri Tiido ja Krista KaerFestival HeadRead
Rein Veidemanni romaan “Lunastus” – Kuidas põimida aja-ja kultuuriloolised seigad ning tegelased oma elulooliste sündmuste ja kogemustega? Romaani taustast ja kirjutamise köögipoolest vestleb autoriga Elmar Trink. Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts
RAAMAT PÄÄSTAB MAAILMA. Viivi Luik „Seitsmes rahukevad“, kirjastus SE&JS. Kõnelevad Viivi Luik, Maarja Vaino, Joonas Hellerma ja Sirje Endre. Kirjastus SE&JS esitleb Viivi Luige kultusromaani „Seitsmes rahukevad“ uustrükki Maarja Vaino ja Joonas Hellerma järelsõnadega. Autori sõnad uue teekonna lävel: „Selle raamatu lipukiri ja vapimärk on päike. Lume alt välja kaabitud lootus, mis antakse edasi lapsele, kes ta tulevikku viib.“ Maarja Vaino: „“Seitsmes rahukevad” — tulevikuromaan.“ Joonas Hellerma: „Raamat päästab maailma“.
Korraldab Kirjastuste Liit. Vikerraadio avalik salvestus!
Lugemispaviljon / Vikerraadio avalik salvestus, kirjastus SE&JS
 Uus raamat: Mo Willems „Me oleme raamatus!“. Meisterdame elevante ja notsusid.Lastelugude laat
Lasteetendus  “Kes ei tööta, see ei söö”. Miku-Manni Lasteteater. Korraldab Tallinna Kesklinna Valitsus.Tammsaare muuseumi aed
 Nukuteatrimuuseumi töötuba. A.H. Tammsaare miniatuurist “Poiss ja liblik” inspireerituna lillede ja liblikate meisterdamine.Eesti Noorsooteater
 „Vurr”. Meisterdame värvilise pöörleva vurri, mis pakub peale valmimist palju mängurõõmu. Tallinna Keskraamatukogu
Eve Laur „Õmblejanna“, kirjastus Hea Lugu. Autoriga vestleb Tiina Kaalep. Eesti Kirjanike Liidu 2021. aasta romaanivõistlusel pälvis käsikiri Tallinna linna preemia. Anna Laugamõts saab 15-aastaselt emaks. Selle asemel, et vägivallaga eostatud last ära kaotada, otsustab ta alustada iseseisvat elu ja hakata rändõmblejaks. Rännutee viib teda uute meeste ja uute lasteni, tantsuarmastus ja ilu aga sõjajärgse MGB (hilisema KGB) huviorbiiti. Anna värvatakse nende kasuks tööle, ilma et ta sellest isegi aru saaks. Kui ta taipab, kes temast tehtud on, siis on juba hilja midagi muuta. Kas tal õnnestub kunagi KGB haardest välja rabeleda ja tavalise inimese tavalist elu edasi elada? See on väga põnev lugu elu hoidmisest, enese müümisest ja vastutusest, nii oma tegude kui ka teiste inimeste ees. Eve Laur on õppinud 1991-1993 Tallinna Pedagoogikaülikoolis kunstiõpetust ja joonestamist. Alates 1996. aastast on ta tõlkinud inglise keelest ilukirjandust, teinud koostööd kirjastustega Tiritamm, Pegasus, Päikese kirjastus, Rahva Raamat jt. Kahel korral on Eve Laur saanud Paabeli Torni audiplomi (2004 ja 2017). Autori eelmine romaan “Aloise” märgiti 2010. aastal ära Tänapäeva romaanivõistlusel.Kirjastuste Liit / kirjastus Hea Lugu
13.15Eva Toulouze räägib koos sõpradega oma raamatust ”Minu Udmurdimaad” ja teistest uutest udmurditeemalistest väljaannetest.
Udmurdi rahvalauluansambel Ošmes.
Fenno-Ugria Asutus
14.00“Juudit”, vestlusring. Andrus Kivirähk ja Aare Toikka. Korraldab Tallinna Kirjanduskeskus.Tammsaare muuseumi aed
 Liisi Koikson. Verandakontsert “Kohtume Vilde akendel”. Korraldab Tallinna Kirjanduskeskus.Vilde muuseum
“Kirjanik diplomaadina: vaev või õnnistus?” Vestlevad Jaak Jõerüüt ja Marin Mõttus. Nii mõnigi Eesti kirjanik andis diplomaadina oma panuse noore riigi rajamisse; neist tuntuim on ilmselt Eduard Vilde Eesti esimese saadikuna Berliinis. Kirjaniku ja diplomaadi töö ühendamisest taasiseseisvunud Eestis vestlevad kirjanik Jaak Jõerüüt ja diplomaat ning tõlkija Marin Mõttus.    Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts
 Värske Rõhk” astub Kirjandustänava festivalil üles luulekavaga, kus viis noort ja värsket autorit – Gregor Kulla, Kelli Kiipus, Kristel Zimmer, Andrea Laar ja Anna Kaare – esitavad oma uusimaid tekste. Kultuurileht
Katrin Tiidenberg ja Emily van der Nagel „Seks ja sotsiaalmeedia“, kirjastus ARGO. Katrin Tiidenbergiga (Tallinna Ülikool) vestleb ajakirjanik  ja tõlk Virgo Siil (raamatu „Teadlane miiniväljal“ autor). Avalik arvamus teeb seksist sotsiaalmeedias ja sotsiaalmeediaga midagi hälbelaadset, riskantset või teismelistele omast. Samal ajal reklaamitakse rakendusi ja digiteenuseid seksivõimaluste leidmise ja praktiseerimise ainsate kohtadena. „Seks ja sotsiaalmeedia“ püüab selles padrikus leida teed ning pakkuda uudishimulikule lugejale teaduspõhist, akadeemilist ning samas hõlpsasti jälgitavat arutelu. Autorid arutlevad selle üle, kuidas sotsiaalmeedia seksi kujundab, käsitlevad levinud väärarusaamu sotsiaalmeediaseksist ja selgitavad, mida üldse sotsiaalmeediaseksiks pidada ning analüüsivad teemat kultuurinormide, platvormi ning suhete ja kogukondade kontekstis.
Korraldab Kirjastuste Liit. Vikerraadio avalik salvestus!
Lugemispaviljon / Vikerraadio avalik salvestus, kirjastus ARGO
 Pisiteadusest räägib soome lastekirjanik Laura Ertimo. Töötoas uurime nähtamatuid asju!Lastelugude laat
Tallinna Linnateatri näitleja Simo Andre Kadastu loeb katkendeid oma lemmikteosest. Järgneb vestlusring.Tallinna Linnateater
 Nukuteatrimuuseumi töötuba. A.H. Tammsaare miniatuurist “Poiss ja liblik” inspireerituna lillede ja liblikate meisterdamineEesti Noorsooteater
 “Raamatubingo”. Lülitume taaskasutuse lainele ja meisterdame ise raamatuid ning mängime raamatubingot.Tallinna Keskraamatukogu
“Kuidas tõlkida luulet?”. Vestlevad Doris Kareva, Hasso Krull ja Rein Raud.Kirjastus Salv
 Teatrijuhi viktoriin. Rein Oja koostatud küsimused on seotud Eesti Draamateatri lavastustega, õigesti vastanud võidavad sooduspileteid.Eesti Draamateater
 Mihkel Mutt Mati Undist. Korraldab SA KultuurilehtMati Undi muuseum
Boriss Sokolov „Uue Venemaa sõjad“, kirjastus ARGO. Vestlevad Andres Adamson ja ajakirjanik, geograaf ning Venemaa sõdu isiklikult kogenud Toomas Kümmel. Raamat annab põhjaliku analüütilise ülevaate postsovetliku Venemaa sõdadest alates 1991. aastast, alustades konfliktidest Lõuna-Osseetias, Transnistrias, Tadžikistanis ja eestlastelegi olulisest Abhaasiast kuni praegugi käimasoleva sõjategevuseni Ukraina Donbassis ja Süürias. Vahepeale jäävad muuhulgas kaks Tšetšeenia ja Gruusia sõda. Lisaks käsitletakse Venemaa inim- ja sõjatehnika kaotusi neis konfliktides — ja need on kohati vägagi üllatavad. Raamat on kirjutatud spetsiaalselt eesti lugejaile. See oleks peavariant, mis võiks huvitada ka ERRi ja mille viiksime läbi Andres Adamsoni ja mõne teise ajaloolase või politoloogi vestlusena. Või ka nt kolme inimese mõttevahetusena. Laaman ise on tänini suurnimi, kuid hukati Nõukogude võimu poolt 1941.Kirjastuste Liit / kirjastus ARGO
14.30“Kadriorg laste silmade kõrguselt”. Mängulisel ringkäigul otsime pargi ümbruses asuvaid huvipunkte ja saame läbi lugude teada, millist kohta kutsuti Imedemaaks, kes vanasti pargis hirmuäratavalt möirgasid ja kus saab sõlmida igavesti kestvaid sõprusevandeid. Uurime puitpitsilisi aknaid, võrdleme hoonete materjale ja arutleme kuidas vanad ja uued majad sõbralikult üksteist toetavad. Korraldab Lastemuuseum MiiamillaAlgus Tallinna Keskraamatukogu telgist
15.00Mati Unt “Lehekülgi eesti kultuuri ajaloost”. T-Teatri lavastus. Korraldab Tallinna Kirjanduskeskus.Purskkaevu ala
 “Eesti rahva ennemuistsed jutud”, loeb näitleja Mirtel Pohla, pilte joonistab Marja-Liisa Plats. Korraldab Tallinna Kirjanduskeskus.Tammsaare muuseumi aed
Levila kirjandusteemalise jutusaate “Kapsapea” avalik salvestus. Uue hooaja avasaade sünnib otse kirjandusfestivalil. Saates arutleme (eesti) kirjandusklassika ja -klassikute olemuse üle. Kes on kirjandusklassik? Kuidas selleks saadakse? Nagu ikka, annavad saatele ilme lugejate muljed- sel korral siis teemal, kes on sinu kirjandusklassikud? Saadet veavad Berit Kaschan ja Ester Urbala.Tammsaare ja Vilde Sõprade Selts
 Mis on ühist Piial ja präänikutel? Lahkavad Kairi Look ja Ulla SaarLastelugude laat
 Vestlusi kirjandusest: Anu Lamp ja Jan KausFestival HeadRead
 Loomingu Raamatukogu aastaauhind 2020: Anu Saluäär (Albert Engström, „Moskoviidid“). W. F. Hermans 100. Suurest üksiklasest, mütoloogilisest Hollandi klassikust ja tema teosest „Hoitud maja“ vestlevad tõlkija Kerti Tergem ja Triinu Tamm. Kultuurileht
Eia Uus „Kirjad Buenos Airesest”, Postimees Kirjastus. Autoriga vestleb Katrin Jaaska. „Kirjad Buenos Airesest“ ei ole pelk reisikiri, vaid kollaaž hetkedest, kus ühe mõistatusliku ja poeetilise linna, selle kultuuri ja ajalooga tutvumine käib käsikäes iseendasse vaatamise ja ellu taasarmumisega. Kirjanik Eia Uus põgenes Argentinasse ajal, kui  kõik tundus raske, lootusetu ja valus. Kuigi tal ei olnud aimugi, miks just Buenos Aires, oli kohale jõudes tunne, justkui oleks see linn teda oodanud. Nagu oleks ta jõudnud tagasi koju, heasse õhku. Need intiimsed kirjad sõbrale räägivad kõigest väikesest ja suurest, mis moodustab kokku elu – armastusest, surmast, kohvist, sõprusest, igatsusest, tormidest, võõrastest, üksildusest, kunstist, valgusest, pimedusest, juhustest, veinist, kirjandusest, Hõbedajõest. Eia Uus sündis 1985. aastal Noarootsis. Tema esimene romaan „Kuu külm kuma“ (2005) võitis Eduard Vilde nimelise kirjanduspreemia ning neljas romaan „Tüdrukune“ (2019) saavutas laia kõlapinna nii lugejate kui ka kriitikute seas. Eia on raamatute „Minu Prantsusmaa. Elu nagu sirelivein“ ja lasteraamatu „Seitsme maa ja mere taha“ autor.Kirjastuste Liit / Postimees Kirjastus
 Luulekirjutamise töötuba suurtele ja väikesteleRaamatupood REaD
15.30Tallinna Linnateatri näitleja Maris Nõlvak loeb katkendeid oma lemmikteosest. Järgneb vestlusring.Tallinna Linnateater
16.00Näitleja Kristo Viiding kannab ette Jaan Kaplinski loomingut. Korraldab Tallinna Kirjanduskeskus.Kaplinski puudesalu
 Leelo ja luule. Kohtumine Leelo TunglagaLastelugude laat
“Kirjandus ja mälu”. Vestlevad Maarja Kangro, Eneken Laanes ja Rein Raud.Kirjastus Salv
 Esinevad Karl Martin Sinijärv ja Asko Künnap, esinemist juhib Loomingu poolt Doris Kareva.Kultuurileht
Sirly Hiiemäe„Ja kõik läheb mööda. Kirjanik Aimée Beekman“, Eesti Raamat. Vestlevad Sirly Hiiemäe ja Aimée Beekman. Aimée Beekman on eelkõige tuntud kui paljude sotsiaalselt kaalukate teoste autor, kelle looming on suunatud ühiskonna ja indiviidi mõtestamisele ja mõistmisele. Siinne biograafia annab võimaluse saada tuttavaks kirjaniku endaga. Raamat annab põneva ülevaate Aimée Beekmani kujunemis- ja üliõpilasaastatest, tööelust operaatori ja kirjanikuna, perekonna- ja sõprussuhetest ning filmindus- ja kirjandusteostest. Biograafia avab ühe või teise raamatuni jõudmise tagamaad ja kirjaniku motiivid.Kirjastuste Liit / Eesti Raamat
16.30Avame tänavakunstnike Vahur Agari ja Helena Hanni kirjandusliku kunstiteose
avalikus ruumis. Korraldab Tallinna Kirjanduskeskus.
Tammsaare muuseumi aed
 Sirly Merikülli luulekogu “Millisena ma tahan, et Sa mind näed” esitlemine.Raamatupood REaD
17.00Ööülikooli avalik salvestus. Kõneleb Wimberg. “Transpoetiseerimine. 17. sajandi eestikeelse luule lugemise võimalus 21. sajandil.”Vilde muuseum
 Jaan Rannap 90! Saab viktoriini ja kringlit!Lastelugude laat
 Vestlusi kirjandusest: Riina Sildos ja Tõnu KarjatseFestival HeadRead
 Digihumanitaaria Eestis. Vestlusring “Keele ja Kirjanduse” teemanumbri autoritega.Kultuurileht
 Mati Undi muuseumis tangoMati Undi muuseum
17.30Vaba lava – oma loomingut võivad teistele ette kanda kõik, kes soovivadRaamatupood REaD
 “Must mootorrattur” (lavastuslik aktsioon Mati Undi teksti põhjal). Korraldab Tallinna Kirjanduskeskus.Mati Undi muuseum
20.00Luulepiknik. Mehis Heinsaar ja Peedu Kass. Korraldab Tallinna Kirjanduskeskus.Tammsaare muuseumi aed
21.00“Kalevipoeg”. Eesti Noorsooteatri koori vaatemänguline etteaste. Korraldab Tallinna Kirjanduskeskus.Vilde muuseum
21.30Viivi Luige luule luigetiigil. Valgusmäng.Luigetiik

Terve päeva tegutsevad Tammsaare muuseumi aias tänavakunstnikud Vahur Agar ja Helena Hanni, kes loovad avalikku ruumi kirjandusliku kunstiteose.

Koidula 5 hoovis on kohalike inimeste kirjanduslik hoovikohvik “Viplala“, kust leiab äratinistatud hindadega Helios kirjastuse raamatuid, live-muusikat, kohviku hea-paremaga, tegevusi pere pisematele kui ka väikeseid üllatusi.

Koidula 14c maja ees on kohalike Magusssoolane hoovikohvik, kust leiab head-paremat! Maja kõrval kohvik “Fransis” omatehtud söögi ja joogiga.

Lastelugude laadal toimetavad lasteajakirjad Täheke ja Hea Laps, Eesti Lastekirjanduse Keskus, Soome Instituut ja kirjastus Avita. Iga kell toimub lasteraamatute õnneloos!

Eesti Noorsooteatri müügitelgist saab soetada sügishooaja pileteid. Nukuteatrimuuseumi töötuba on inspireeritud A. H. Tammsaare miniatuurist „Poiss ja liblik“, mis Eesti Noorsooteatris septembris lavale jõuab. Nagu lavastus, on ka töötuba kantud mõttest väärtustada ja tunda rõõmu loodusest ja pikendada asjade ning materjalide kasutusiga. Seepärast valmivad meie kohtumise käigus teatris seisma jäänud tootmisjääkidest nukud – lilled ja liblikad, millega saab lilleaasa mängida ja mis tekitavad liikudes ka helisid.

Tallinna Keskraamatukogu raamatutäikal müüakse eestikeelset ilu-, teadmis- ja lastekirjandust, mida on raamatukogus suures eksemplaarsuses või millest on välja antud uusi trükke.

Raamatukogubuss Katarina Jee on ainus Eestis ja väärib kindlasti külastamist. Raamatukogubussi kogust, mille suuruseks on ligikaudu 4000 raamatut, leiavad raamaturõõmu nii suured kui väiksed, nii noored kui vanad lausa kolmes keeles – eesti, vene ja inglise keeles. Raamatukogubussis saavad lapsed joonistada ja pilte värvida, osaleda erinevates viktoriinides ja lahendada ristsõnu.

Eesti Draamateater müüb pileteid oma etendustele, samuti raamatuid, plaate ja meeneid.

Kirjastuste Liidu telgis on esindatud kirjastused: Argo, SE&JS, Eesti Raamat, Varrak, Hea Lugu, Postimees Kirjastus, Ilmamaa ja Tallinna Ülikooli Kirjastus.

Eesti Rahvusraamatukogu võtab ka sel aastal endaga kaasa raamatud, mida saab laenuks. Lisaks ka harivad ja mängulised tegevused erinevas vanuses külastajatele. Toimub ka eelmise aasta hitti – Kirjanduslik pihitool ehk anonüümsed eravestlused kirjanikega. Võib rääkida nii kirjandusest kui muust, mis südamel. Vahetatakse ja vahendatakse häid nõuandeid. Tule ja räägi ning ehk saad mõne raamatusoovitusegi kaasa! Lisaks oodatakse kõiki huvilisi festivalil suhtlema ja uurima lisainfot hoone rekonstrueerimise kohta. Milliseks kujuneb tuleviku raamatukogu? Tule ja saa teada: www.nlib.ee/rekonstrueerimine

Parimat tänavatoitu pakuvad ÖKU, Van Foodie, Taps käsitööburgerid, ROOTS kohvibaar.

Festivali ajal korraldab Kadrioru kohalik kogukonnaaed aia- ja kirjandusteemalise kohtumise keset rohelust. Rohkem infot leiad nende Facebooki ürituselt.

Vaata varasemate festivalide programme: 2018, 2019, 2020.

Kirjandustänava festivali korraldab Tallinna Kirjanduskeskus.

Võta meiega ühendust: Tel. 6013181, 6013111

info@kirjanduskeskus.ee

Festival Facebookis.

V Kirjandustänava festivali tänavaplaan:

Varasemate festivalide pildigaleriid:  2018, 2019 ja 2020.

V Kirjandustänava festival toimus 11. september 2021.

ERR Kultuuriportaali galerii.

Eesti Päevalehe fotod.

Pealinna galerii

Valik pilte fotograafidelt Siiri Padar, Kristin Rand ja Hanna Kass. Rohkem jäädvustusi leiad siit.

V Kirjandustänava festival toimus 11. septembril 2021.

13.09.2021. Tallinn. Kadriorus toimus viies Kirjandustänava festival.

11.09.2021. Pealinn. Pildipank. Kirjandustänava festival.

11.09.2021. ERR Kultuuriportaal. GALERII: Kadriorus muutus Koidula tänav kirjandustänavaks.

11.09.2021. Eesti Päevaleht. FOTOD: Kadriorus toimus rahvarohke viies kirjandustänavafestival.

11.09.2021. Apollo Raamatuportaal. Järelvaadatav: Eia Uus põhjendab, miks ta uus raamat nii omapärase välimusega on ja miks see narmendama hakkab.

11.09.2021. Vikerraadio Kirjandustänava festivalil. Maarja Vaino, Viivi Luik, Joonas Hellerma ja Sirje Ender “”Kuidas raamat päästab maailma?”.

11.09.2021. Vikerraadio Kirjandustänava festivalil. Andres Adamson ja Andres Kasekamp. Arutelu toetub Eduard Laamani raamatule “Vapside vandeselts. Kohtuliku juurdluse andmetel”.

11.09.2021. ERR Kultuuriportaal. Salvestus Kirjandustänava festivalilt. Jaak Jõerüüdi ja Marin Mõttuse vestlus “Kirjanik diplomaadina: vaev või õnnistus.”

11.09.2021. Vikerraadio. Maarja Vaino. Vanad väärttiraažid vajavad uustrükki.

 

EELKAJASTUS 2021. aasta V Kirjandustänava festivalile:

10.09.2021. Apollo Raamatuportaal. Kirjandustänava festivalil saab toetada naistevastase vägivalla ohvreid.

10.09.2021. Raadio Kuku. Ärataja: Maarja Vaino – Kirjandustänava festival.

09.09.2021. Eesti Päevaleht. Kaplinskile pühendatud metsatukast kirjandusliku tänavakunstini: Kadriorus tuleb taas kirjandusfestival.

09.09.2021. Pealinn. Kaplinskile pühendatud metsatukast kirjandusiku tänavakuntsini. Tulemas on viies Kirjandustänava festival!

08.09.2021. Postimees. Sel laupäeval tuleb viies Kirjandustänava festival.

06.09.2021. Pealinn. Kirjandustänava festivalil ilmutab end rahvale Carl Robert Jakobsoni vaim. 

05.09.2021. Tallinna Televisioon. Kirjandustänava festival Kadriorus tuleb taas.

02.09.2021. ERR Kultuuriportaal. Kirjandustänava festival pühendab Kaplinskile metsatuka.

25.06.2021. Apollo Raamatuportaal. Septembris toimub juba viies kirjandustänava festival.

 

Vaata varasemate aastate meediakajastust siit.