Tere tulemast!
Tammsaare ja Vilde muuseumid pakuvad laia valikut kirjanduse ja ajalooga seotud muuseumitunde eelkoolist gümnaasiumi klassideni. Muuseum-itundide eesmärk on täiendada koolis õpitut ning pakkuda alternatiivset ja elamuslikku õpikeskkonda. Siit leiad nimekirja kahes erinevas majas läbiviidavate tundide kohta.
Programmi käigus analüüsitakse põhjalikult romaani „Kõrboja peremees“ loodusmotiividest lähtuvalt. Lähemalt räägitakse romaani tekkeloost ning seosest kirjaniku eluga ning tolle aja ühiskonnaga. Arutame selle üle, kas tegemist on armastusromaani, talupojaromaani või millegi muuga.
Lõiming: Programmi lõpuks oskab õpilane määrata teksti aega ja kohta ning seostada seda tolle aja ühiskondlike sündmustega. Samuti tajub teose tähtsamaid metafoorilisi tasandeid. Praktilise ülesandena pakume välja miljöökirjelduse või Villu viimase kirja kirjutamist.
Võtame vaatluse alla erinevad lugemismudelid, mille kaudu romaani mõista ning tõlgendada. Räägime lähemalt irooniast kui kirjandusteksti ühest poeetilisest võttest.
Lõiming: Programmi lõpuks suudab õpilane teksti seostada vastava ajajärgu ja kultuurikontekstiga. Samuti on õpilane võimeline iseseisvalt tervikteksti tõlgendama ja mõtestama.
Muuseumitunni eesmärkideks on näidata romaani I ja V osa kokkupuutepunkte ning tuua välja seoseid kirjaniku teiste romaanide ja maailmakirjandusega. Ühtlasi analüüsime kirjaniku kujundikeelt, mille kaudu ta oma romaanitsükli tervikuks on sidunud. Arutleme teose tähtsuse üle minevikus, olevikus ja tulevikus.
Lõiming: Programmi lõpuks mõistab õpilane teose ühiskondlikku, ajaloolist ning kultuurilist tähtsust. Samuti suudab õpilane edaspidi iseseisvalt teosest leida ning analüüsida põhilisi Tammsaarele omaseid keelelisi ja stiililisi väljendusvahendeid.
Haridusprogramm on mõeldud Tammsaare elu ja loomingu lähemaks kui ka esmaseks tutvumiseks. Eesmärgiks on luua kirjanikust isiklikum tasand ning seeläbi ta inimesena lugejateni lähemale tuua. Teeme põhjalikuma tuuri Tammsaare viimases kodus ning avastame kirjaniku elu ja loomingu seoseid.
Lõiming: Programmi lõpuks väärtustab õpilane kirjanikku kui loojat ning mõistab kirjaniku ameti olemust. Lisaks suudab õpilane paremini ette kujutada esimese Eesti Vabariigi eluolu ning 1930. aastate korterit Tallinnas.
Räägime sellest, millised olid laste rõõmud ja askeldamised Tammsaare-aegses Eesti Vabariigis. Uurida saab vanaaegseid asju, lähemalt tuleb juttu ka kirjaniku enda lastest Riitast ja Eerikust. Samuti saame teada, milline oli kirjanik Tammsaare isana ning arutame, milliseid vahvaid tegevusi saab oma isaga koos teha.
Programmi eesmärgiks on rääkida perekonnast, kodust, kommetest ja selle muutumisest. Lisaks avada ajalugu vanaaegsete esemete kaudu ning tutvustada Eestile olulisi suurkujusid nende argipäeva kaudu.
Istume koos Tammsaare elutoas patjadel ja kujutame ette, et oleme justkui lillelisel aasal. Räägime lugude jutustamise traditsioonist ning sellest, kuidas kirjanikud lugusid jutustavad. Kuulame kassetmakist miniatuuri “Poiss ja liblik” (umbes 5 minutit pikk), millele järgneb arutelu hoolimise teemal. Programmi praktiliseks pooleks on õie meisterdamine, mille kroonlehtedele märgib iga laps üles inimesed, asjad ja muu, mis talle kallis. Lilled saavad endale külge ka magneti, mis võimaldab nad kinnitada näiteks külmkapile, et kallid asjad ei ununeks.
Räägime lähemalt loomalugude kui žanri tekkimisest.
Eduard Vilde ainus lastejutt “Minu esimesed triibulised” ilmus küll juba üle 100 aasta tagasi, kuid loos kõlavad mõtted ja mured on päevakorras ka tänapäeval. Kas Eedi ja Villi olid selles loos võrdsed? Kuidas võiks Eedi ja Villi lugu lõppeda täna? Tunnis arutleme kaasahaarava rollimängu abil võrdsuse, õigluse ja märkamise üle. Lisaks viime tunni teises pooles läbi ühe loomingulise ja tõhusa sotsiaalkampaania.
See tore ja põnev tund on lõbus rännak läbi Vilde kodu tubade, kus eriti “kummalised” vana-aja asjad kibelevad oma lugusid rääkima. Teiste seas Vilde punane sokk, näpitsprillid ja hiigelsuured kohvrid saali nurgas. Muuseumitunnis saame teada, kes see härra Vilde niisugune oli, millega ta tegeles ja mis talle meeldis. Mänge ja jutte jätkub 6-toalise korteri igasse nurgakesse.
Selles tunnis saame tuttavaks Nalja-Vildega. Kes ta selline oli ja mis ta tegi? Uurime, kas Eduard Vildel võis midagi ühist olla ka Astrid Lindgreni armastatud tegelase Pipiga.
Mis see nali üldse on? Kas kõige üle on sobilik naerda?
Tunnis saavad lapsed “nalja heita”, kuulata jutte nii kirjanik Vilde kui ka Pipi elust, vaadata multifilmi ja teha endale üks naljaka sõnumiga ukserääkija.
Eduard Vilde oli väga reisihimuline kirjanik ning külastas oma eluajal väga paljusid maid.
Selles tunnis pakimegi kohvri ning sõidame koos (aja)kirjanik Vildega Pariisi, vaatama 1900. aasta maailmanäitust. Teel läbime mitmeid jaamu, kus uurime katsete abil, kas reisimine ja elu-olu on vahepeal ka muutunud.
Tunni teises pooles meisterdame endale praktilise reisikohvrikese.
Tund on sobilik nii põhikoolile kui ka gümnaasiumile esimeseks tutvumiseks Vildega.
Teeme tutvust vahva vunts Vilde elu ja tegemistega ning tema 1920ndate stiilis koduga.
Tema Kadriorus asuva autentse korteri igasse tuppa jätkub põnevaid ja värvikaid lugusid
elust, loomingust ja ajastust. Ringkäigu ajal saame proovida Vilde ajastu aksessuaare.
Tunni lõpus on võimalik oma teadmised proovile panna ning kinnistada uues kaasahaaravas
interaktiivses nutiviktoriinis.
Koht: Eduard Vilde muuseum Vanuseaste: 10.-12. klass (eeldab teose läbi lugemist) Kestvus: 1,5 tund Hind: 3€ Programmi tutvustus: See tund on pühendatud Eduard Vilde psühholoogilisele romaanile “Mäeküla piimamees”, (1916) mille ilmumisest möödus 2016. aastal 100 aastat. Hoolikalt läbimõeldud ja sõnastatud teos on andnud ainet erinevateks käsitlusteks. Kui seni on teoses nähtud eelkõige Prillupi romaani, siis kaasaegne […]
Ajal, mil Vilde elas oma esimeses ja viimases kodus Kadriorus, hullutas maailma glamuurne sädelev kümnend. Mood, kirjandus, feminism, tehnika areng, ühiskonnaelu. Programm annab ülevaate kultuuri ja eluolu muutustest 1920-ndatel ning täiendab ajalootunnis õpitut.
