Tammsaare ja Vilde muuseumid pakuvad laia valikut kirjanduse ja ajalooga seotud muuseumitunde eelkoolist gümnaasiumi klassideni. Muuseum-itundide eesmärk on täiendada koolis õpitut ning pakkuda alternatiivset ja elamuslikku õpikeskkonda. Siit leiad nimekirja kahes erinevas majas läbiviidavate tundide kohta.
Vanuseaste: 10. – 12. klass. Muuseumitunni eesmärkideks on näidata romaani I ja V osa kokkupuutepunkte ning tuua välja seoseid kirjaniku teiste romaanide ja maailmakirjandusega. Ühtlasi analüüsime kirjaniku kujundikeelt, mille kaudu ta oma romaanitsükli tervikuks on sidunud. Arutleme teose tähtsuse üle minevikus, olevikus ja tulevikus.
Haridusprogramm on mõeldud Tammsaare elu ja loomingu lähemaks kui ka esmaseks tutvumiseks. Eesmärgiks on luua kirjanikust isiklikum tasand ning seeläbi ta inimesena lugejateni lähemale tuua. Teeme põhjalikuma tuuri Tammsaare viimases kodus ning avastame kirjaniku elu ja loomingu seoseid.
Vanuseaste: 8.-10. klass. Programmi käigus analüüsitakse põhjalikult romaani „Kõrboja peremees“ loodusmotiividest lähtuvalt. Lähemalt räägitakse romaani tekkeloost ning seosest kirjaniku eluga ning tolle aja ühiskonnaga. Arutame selle üle, kas tegemist on armastusromaani, talupojaromaani või millegi muuga.
Vanuseaste: 10.-12. klass. Võtame vaatluse alla erinevad lugemismudelid, mille kaudu romaani mõista ning tõlgendada. Räägime lähemalt irooniast kui kirjandusteksti ühest poeetilisest võttest.
Vanuseaste: lasteaia lapsed - 4. klass.
Mänguline ja lõbus muuseumitund, mis ilusa ilma korral toimub suures Tammsaare maja aias, vihmase ilma korral aga muuseumi saalis. Tunnis ajame taga rebase Mossa jälgi ning mängime rebase lõksupüüdmise mängu. Muidugi räägime loodusest ja loomadest, eriti rebasest. Meenutame lugusid, mille tegelaseks on rebane ning räägime lähemalt loomalugude kui žanri tekkimisest.
Vanuseaste: lasteaed kuni 3. klass.
Muuseumitund viib lapsed ajas tagasi 100 aastat, aega mil nende vanaemade vanaemad lapsed olid. Uurime tolleaegses korteris vanaaegseid asju, millega siis igapäevaselt toimetati. Arutleme, kuidas elasid selle korteri lapsed. Mängime samu mänge, mida mängisid kirjaniku lapsed Riita ja Eerik. Samuti saame teada, milline oli kirjanik Tammsaare isana ning arutame, milliseid vahvaid tegevusi saab oma isaga koos teha.
Vanuseaste: lasteaed kuni 3. klass. Istume koos Tammsaare elutoas patjadel ja kujutame ette, et oleme justkui lillelisel aasal. Räägime lugude jutustamise traditsioonist ning sellest, kuidas kirjanikud lugusid jutustavad. Kuulame kassetmakist miniatuuri “Poiss ja liblik” (umbes 5 minutit pikk), millele järgneb arutelu hoolimise teemal. Programmi praktiliseks pooleks on õie meisterdamine, mille kroonlehtedele märgib iga laps üles inimesed, asjad ja muu, mis talle kallis. Lilled saavad endale külge ka magneti, mis võimaldab nad kinnitada näiteks külmkapile, et kallid asjad ei ununeks.
Tammsaare muuseum saab jõulude ajal täis magusaid jõululõhnasid. Tunda on piparkookide, küünalde, mandariinide ja kuuse lõhna. Imeline atmosfäär on täis maagilist jõulutunnet, mida tekitab uhketes 1930. aastate ehetes jõulupuu.
Kutsume jõulukuul lasteaia, algklasside ning põhikooli II astme õpetajaid oma rühmade ja klassidega Tammsaare muuseumisse jõulutunnet tekitama.
Lasteaed-algklassid. See tore ja põnev tund on lõbus rännak läbi Vilde kodu tubade, kus eriti “kummalised” vana-aja asjad kibelevad oma lugusid rääkima. Teiste seas Vilde punane sokk, näpitsprillid ja hiigelsuured kohvrid saali nurgas. Muuseumitunnis saame teada, kes see härra Vilde niisugune oli, millega ta tegeles ja mis talle meeldis. Mänge ja jutte jätkub 6-toalise korteri igasse nurgakesse.
Lasteaed-algklassid. Selles tunnis saame tuttavaks Nalja-Vildega. Kes ta selline oli ja mis ta tegi? Uurime, kas Eduard Vildel võis midagi ühist olla ka Astrid Lindgreni armastatud tegelase Pipiga.
Mis see nali üldse on? Kas kõige üle on sobilik naerda? Tunnis saavad lapsed “nalja heita”, kuulata jutte nii kirjanik Vilde kui ka Pipi elust, vaadata multifilmi ja teha endale üks naljaka sõnumiga ukserääkija.
2.-4. klass (eeldab teose lugemist). Eduard Vilde ainus lastejutt “Minu esimesed triibulised” ilmus küll juba üle 100 aasta tagasi, kuid loos kõlavad mõtted ja mured on päevakorras ka tänapäeval. Kas Eedi ja Villi olid selles loos võrdsed? Kuidas võiks Eedi ja Villi lugu lõppeda täna? Tunnis arutleme kaasahaarava rollimängu abil võrdsuse, õigluse ja märkamise üle. Lisaks viime tunni teises pooles läbi ühe loomingulise ja tõhusa sotsiaalkampaania.
3.-6. klass. Eduard Vilde oli väga reisihimuline kirjanik ning külastas oma eluajal väga paljusid maid.
Selles tunnis pakimegi kohvri ning sõidame koos (aja)kirjanik Vildega Pariisi, vaatama 1900. aasta maailmanäitust. Teel läbime mitmeid jaamu, kus uurime katsete abil, kas reisimine ja elu-olu on vahepeal ka muutunud.
Tunni teises pooles meisterdame endale praktilise reisikohvrikese.
5.-12. klass. Tund on sobilik esimeseks tutvumiseks Vildega. Teeme tutvust vahva vunts Vilde elu ja tegemistega ning tema 1920ndate stiilis koduga. Tema Kadriorus asuva autentse korteri igasse tuppa jätkub põnevaid ja värvikaid lugusid elust, loomingust ja ajastust. Ringkäigu ajal saame proovida Vilde ajastu aksessuaare. Tunni lõpus on võimalik oma teadmised proovile panna ning kinnistada uues kaasahaaravas interaktiivses nutiviktoriinis.
7.-12. klass. Ajal, mil Vilde elas oma esimeses ja viimases kodus Kadriorus, hullutas maailma glamuurne sädelev kümnend. Mood, kirjandus, feminism, tehnika areng, ühiskonnaelu. Programm annab ülevaate kultuuri ja eluolu muutustest 1920ndatel ning täiendab ajalootunnis õpitut.
7.-9. klass (eeldab teose lugemist).
Tahad saada Vestmanniks või Piibeleheks?
Tunnis keerutame väärtusteratast ning arutleme teose põhiselt karjääri mõjutavate väärtuste üle.
Kuulsuse iha, pere, armastus, raha - millised tegurid mõjutavad meie otsuseid?
Kas tänases ühiskonnas nõuab eristumine julgust? Läbivaks teemaks mina-pildi loomine.
Mängime läbi vahvaid stseene "Pisuhännast".
10.-12. klass (eeldab teose lugemist). See tund on pühendatud Eduard Vilde psühholoogilisele romaanile “Mäeküla piimamees”. Kui seni on teoses nähtud eelkõige Prillupi romaani, siis kaasaegne retseptsioon tõlgendab ainest pigem Mari vaatepunktist. Haridusprogrammis “Mäeküla piimanaine?!”vaheldub teoreetiline aine käsitlus kaasava loomingulise töö ja õppevideo vaatamisega.
