ANNELI MIHKELEV
PhD, kirjandusteadlane
„Kirjanduslikud müüdid ja intertekstuaalsus: põimunud müüdid multimeedialises keskkonnas”
Tammsaare on oma loomingus kasutanud mitmeid müüte ja juba kirjandusega põimunud neomütoloogilisi tekste (Juudit, maailma loomnine, hea ja kurja omavaheline võitlus jms). Sageli on üsna raske eristada, kust algab iidne müüt ja kus on tegemist kirjandusliku fiktsiooniga. Kaasaegsetest autoritest võiks Tammsaarele sekundeerida Andrus Kivirähk, kelle kratimaailm tugineb folkloorsele mütoloogiale.
Ettekandes tuleb vaatluse alla, kuidas toimivad ja on omavahel kooskõlas kultuuris eksisteerivad müüdid ja kirjanduslikud neomütoloogilised teosed. Milliseid tähendusi (võibolla ka uusi müüte) nende koostoimel tekib ja tekitatakse ning mis on üldse nende eesmärk.
Kirjanduses on need teosed küll talletatud, kuid sellele lisaks võib neid kohata teisteski kunstivaldkondades: pildilises kunstis, filmis, muusikas jm. Multimeedialine keskkond aitab kindlasti kaasa müüdilise maailma loomisele, mütoloogilise tendentsi domineerimisele.
Ettekandes käsitletakse lähemalt Tammsaare miniatuure „Poiss ja liblik“, „Kandlemängija“ ja „Tõde“ ning Kivirähki romaane „Rehepapp ehk november“ ja „Mees. Kes teadis ussisõnu“.