AARNE RUBEN

magister

„Kollase ja musta ürgne motiiv kirjanduses”

Kollane värv kuulub inimkonna mütoloogilisse eelajastusse koos loomislugudega, jutustustega inimkonna suurtest patriarhidest, kes oma rahvaid üle veekogude viisid. Vaatlen eesti kirjanduses esinevat motiivi kollane / must, mis pôhineb vanaemade uskumustel, et naine, kes tuleb ôhtuti välja kollases ja mustas, tahab näida ohtlikuna. See väide pôhineb pôhiliselt meeskirjanike tekstinäidetel nagu Heino Kiige “Arve Jomm”, Priit Uring aga näeb naiselikku ohtu nii: “Kollane kleit ja mustad sukad.” Kuid arvestada tuleb ka naiskirjanikega: Maimu Veske “Continentalis” on kollase ja musta kombinatsiooni ülistus samuti olemas, samuti on sellel pôgusalt peatunud kolmekümnendate aastate juhuluuletaja Laura Grau. Laiemalt vôttes seostub see ka herilasepihaga ja ohuga herilase ees, aga kôigile tuleb meelde ka tôkkepuu kollavöödilisus.

Kiviajal ehk esialgsete müütide tekkimise ajal oli ookril naise maailmas määrav tähendus, kuna sellega tegi ta ennast ilusaks, nagu on Aafrika keskpaleoliitikumi ookrivarude uurimise järel väitnud Camilla Power oma artiklis “Female proto-symbolic strategies” (1999): ürghôimu menstrueerivad naised andsid naistevahelise solidaarsuse môttes oma tavalistele suguôdedele ookrit, et meeste seltskonnale näidata, et kôik naised on alt verised – kedagi ei jäeta maha.

Kollases ja mustas naisi on oma loomingus kujutanud Pieter Bruegel vanem ja Vermeer van Delft, môlemal on pikk eellugu, miks just see värvikombinatsioon, silma stimulaator. Kunstiajaloost on teada, et nende ühendamisel on samuti eellugu: kollasest värvist puhkab silm mustal ja vastupidi. Tänapäeval on kollase ja musta tuntuim fenomen muhu seelik. Seal ei johtu see mitte ainult sellest, et kollane ja roheline olid vanimad taimevärvid, vaid ka sellest, et ülemere toodav pruut pidi sarnanema päikesega. Ta pidi olema mandri naistest üks samm ees, see motiiv on ühendatav päikese- ja tähemôrsja lugudega.

Musta ja kollase kombinatsiooni kasutavast naisest lähtub nii môneski proosaloos magus oht, see motiiv on laenatud looduses kohe silmatorkavalt ja aposemaatiliselt herilaselt ja liiklust takistavatelt asjadelt.